Miks tasub lastel mängida kummikeksu?

Kummikeks paneb lapse liikuma

Kummikeksus tuleb hüpata üle kummi, kummide vahele ja erinevatesse asenditesse. Mängu ajal liigub laps palju, kuid tavaliselt ei tajugi ta seda treeninguna.

Hüppamine aitab arendada:

• tasakaalu;
• kehatunnetust;
• jalgade jõudu;
• hüppamisoskust;
• liigutuste täpsust.

Kummikeks sobib hästi lapsele, kellele meeldib tegutseda, katsetada ja uusi hüppekombinatsioone õppida.

Mäng arendab koordinatsiooni

Kummikeksu mängides peab laps samal ajal jälgima kummi asukohta, liigutama jalgu õiges järjekorras ja hoidma tasakaalu. See nõuab keskendumist ning käte, jalgade ja silmade koostööd.

Alguses võivad hüpped tunduda keerulised. Harjutades muutuvad liigutused aga järjest kindlamaks ja sujuvamaks. Iga õnnestunud hüpe annab lapsele väikese rõõmsa eduelamuse.

Kummikeks õpetab järjekorda ootama

Kummikeksu saab mängida üksi, kuid eriti vahva on seda teha koos sõprade, õdede-vendade või vanematega.

Koos mängides õpib laps:

• oma järjekorda ootama;
• teiste mängu jälgima;
• kokkulepitud reeglitest kinni pidama;
• kaaslastele kaasa elama;
• eksimuse järel uuesti proovima.

Kui mõni hüpe ebaõnnestub, läheb mängujärg järgmisele mängijale. Hiljem saab uuesti proovida – just nii õpib laps, et esimene ebaõnnestumine ei tähenda mängu lõppu.

Raskusastet saab muuta lapse järgi

Kummikeksu üks suur eelis on see, et mängu saab kohandada erinevas vanuses ja erinevate oskustega lastele.

Väiksem laps võib alustada lihtsalt üle madala kummi astumisest või hüppamisest. Vanemad lapsed saavad õppida pikemaid hüppekavasid ning tõsta kummi järjest kõrgemale.

Kummi kõrgus võib liikuda näiteks järgmistes astmetes:

• pahkluude kõrgusel;
• säärte kõrgusel;
• põlvede kõrgusel;
• reite kõrgusel.

Iga lapse arengule tasub valida sobiv mänguvariant. Kõigepealt võiks proovida lihtsamaid hüppeid ning liikuda keerulisemate kombinatsioonide juurde alles siis, kui laps tunneb ennast kindlalt.

Sobib mängimiseks peaaegu kõikjal

Kummikeksu saab mängida kooliõues, koduaias, mänguväljakul, pargis või avaramas toas. Kui mängijaid on ainult üks, võib kummi kinnitada kahe tugeva tooli või posti ümber.

Nii saab laps hüppeid harjutada ka iseseisvalt. Toolid peavad olema piisavalt rasked ja kindlalt paigal, et need mängu ajal ümber ei läheks.

Kummikeks ühendab eri põlvkondi

Ohoo, siin on üks eriti tore võimalus: palu emal, isal või vanavanemal näidata, milliseid kummikeksuhüppeid tema lapsepõlves mängiti.

Erinevates peredes ja piirkondades võivad hüpped ning reeglid olla pisut erinevad. Neid variante võib omavahel võrrelda ja neist täiesti uue pere hüppekava kokku panna.

Veel vahvam on lasta lapsel endal uus hüppekombinatsioon välja mõelda. Seejärel saab ta seda teistele õpetada ja oma kavale nime anda.

Alustage lihtsatest hüpetest

Kummikeksu õppimisel ei ole vaja kõiki hüppeid korraga selgeks saada. Valige alustuseks üks lihtne kombinatsioon, vaadake juhendavat videot ja proovige liigutusi aeglaselt kaasa teha.

Kui esimene hüpe on selge, saab juurde võtta järgmise. Nii kujuneb mängust samm-sammult mõnus liikumisseiklus.

Proovige järele!

Võtke kumm kaasa õue, valige esimene lihtne hüpe ja vaadake, kes selle kõige kiiremini selgeks saab. Tähtis ei ole hüpata teistest paremini, vaid liikuda, naerda ja koos midagi uut proovida.

Võib juhtuda, et lapsevanem mäletab vanu hüppeid paremini kui arvas – või õpetab laps talle hoopis täiesti uue kummikeksukava. Aaah, nii saab ka!