Kuidas kakaoubadest saab šokolaad?

Šokolaadi teekond algab troopikas kasvava kakaopuu viljast. Vilja sees olevad seemned kääritatakse, kuivatatakse ja röstitakse ning alles seejärel saab neist valmistada šokolaadi. Vaatame koos lastega, mis toimub kakaovilja avamisest kuni valmis šokolaaditahvlini.

Šokolaaditahvlid, avatud kakaovili, kakaoad ja kakaonibsidTehisintellekti abil loodud illustratiivne pilt šokolaadist, kakaoviljast ja kakaoubadest
AI-illustratsiooni looja: AnneP / Lastega.ee

Kus šokolaad kasvab?

Valmis šokolaaditahvlid puu otsas ei kasva. Šokolaadi valmistamiseks kasutatakse kakaopuu seemneid, mida nimetatakse tavaliselt kakaoubadeks.

Kakaopuu kasvab soojas ja niiskes troopilises kliimas. Tema viljad arenevad otse puutüvel ja jämedamatel okstel. Küps kakaovili võib olla kollane, oranž, punakas või rohekas – värvus sõltub sordist ja küpsusastmest.

Paksu koorega vilja sees paiknevad heleda viljalihaga ümbritsetud seemned. Värsked kakaoseemned ei näe välja ega maitse veel nagu meile tuttav šokolaad.

Kuidas kakaoubadest šokolaad valmib?

  1. Kakaoviljad koristatakse ja avatakse. Küpsed viljad lõigatakse puult ning nende seest võetakse välja seemned koos viljalihaga.
  2. Seemneid kääritatakse. Seemned jäetakse mõneks päevaks käärima. Selle käigus muutub nende koostis ning hakkavad kujunema šokolaadile iseloomuliku maitse ja lõhna eeldused.
  3. Kakaoube kuivatatakse. Pärast kääritamist laotatakse oad kuivama. Kuivatamine vähendab nende niiskust ja aitab muuta oad transportimiseks ning edasiseks töötlemiseks sobivaks.
  4. Oad puhastatakse ja röstitakse. Röstimine toob esile kakaole omase lõhna, värvi ja maitse. Röstimisviis mõjutab ka valmis šokolaadi maitset.
  5. Eemaldatakse kestad. Röstitud oad purustatakse ja kestad eraldatakse. Alles jäävad väikesed kakaotükikesed ehk kakaonibsid.
  6. Kakaotükikesed jahvatatakse. Jahvatamisel eraldub kakaos leiduv rasv ehk kakaovõi ning tekib voolav kakaomass.
  7. Valmistatakse šokolaadisegu. Kakaomassile lisatakse vastavalt šokolaadi liigile kakaovõid, suhkrut, piimatooteid või teisi koostisosi. Segu töödeldakse ühtlaseks, karastatakse ja valatakse vormidesse.

Nii jõuabki kakaopuu viljas olnud seeme pika töötlemise järel šokolaaditahvlisse, kommi, glasuuri või mõnda teise maiustusse.

Mille poolest erinevad tume, piima- ja valge šokolaad?

Tume šokolaad

Tume šokolaad sisaldab kakaomassi, kakaovõid ja suhkrut. Mida rohkem on tootes kakaost pärinevaid koostisosi ja mida vähem suhkrut, seda tugevam ning mõrkjam on tavaliselt selle maitse.

Piimašokolaad

Piimašokolaadis on lisaks kakaost pärinevatele koostisosadele ja suhkrule ka piimatooteid. Seetõttu on selle värvus heledam ning maitse tavaliselt mahedam ja magusam kui tumedal šokolaadil.

Valge šokolaad

Valge šokolaad sisaldab kakaovõid, kuid mitte tumedat kakaomassi. Sellepärast on see hele ega maitse samamoodi nagu tume või piimašokolaad.

Šokolaadide täpne koostis võib olla erinev. Koostisosade loetelu ja kakaosisalduse leiab pakendilt.

Tehke lastega šokolaadi maitsmise katse

Valige poest paar väikest erineva kakaosisaldusega šokolaadi ja korraldage kodus maitsete uurimine. Katseks piisab igale osalejale väikestest šokolaaditükkidest.

  1. Vaadake, kas šokolaadid on sama värvi.
  2. Nuusutage ja kirjeldage nende lõhna.
  3. Kuulake, millise häälega šokolaad murdub.
  4. Laske väikesel tükil suus aeglaselt sulada.
  5. Võrrelge magusust, mõrkjust, tekstuuri ja järelmaitset.
  6. Uurige pakendilt kakaosisaldust ning koostisosade järjestust.

Laps võib oma tähelepanekud üles kirjutada või joonistada. Katse eesmärk ei ole valida kõige paremat šokolaadi, vaid märgata, kuidas koostis, lõhn, värvus ja maitse omavahel seotud on.

Mida tasub enne väikelapsele šokolaadi pakkumist teada?

Šokolaadi valmistamise uurimine ei tähenda, et kõik šokolaaditooted sobivad igas vanuses lapsele. Väikelapse puhul tuleb arvestada toote koostise, lisatud suhkru, portsjoni suuruse ja lapse senise menüüga.

Loe lähemalt Lastega.ee artiklist „Mis vanusest alates võib väikelapsele šokolaadi anda?”.

Miks muutub šokolaad vahel hallikaks?

Šokolaadi pinnale võib soojuse, niiskuse või temperatuurimuutuste mõjul tekkida hele rasva- või suhkrukirme. See ei ole enamasti hallitus, kuid enne söömist tuleb hinnata ka toote lõhna, pakendit, säilitamist ja säilimisaega.

Vaata selgitust Lastega.ee artiklist „Kas šokolaad hallitab või on valge kiht ohutu?”.

Šokolaadimuuseumis saab maiust vaadata teise pilguga

Šokolaad võib olla korraga nii toiduaine, käsitöömaterjal kui ka osa kultuuriloost. Barcelona šokolaadimuuseumis nägin, kuidas šokolaadist saab valmistada ka keerukaid kujusid ja väljapanekuid.

Vaata Lastega.ee videot Barcelona šokolaadimuuseumist YouTube’is.

Muuseumikülastus võib anda lapsele vahva uurimisülesande: leia väljapanekult kõige suurem, kõige detailsem ja kõige ootamatum šokolaadist valmistatud ese.