Munapüha, kiigepüha, paasapüha - mida need nimetused tähendavad?
Rahvapärased nimetused peegeldavad pühade erinevaid kihistusi. Munapühad viitavad värvitud munadele ja elu sümboolikale. Kiigepühad seostuvad kevadise kiikumise ja kogukondlike kokkusaamistega. Paasapühad ning ülestõusmispühad tähistavad kristlikus traditsioonis suure paastu lõppu ja ülestõusmise rõõmu.
Lihavõtted kui liikuv püha
Lihavõtted on liikuv püha. Need langevad esimesele täiskuu pühapäevale pärast kevadist pööripäeva ning võivad olla ajavahemikus 22. märtsist kuni 26. aprillini. Rahvakalendris seostati neid ka vastlapäevaga – lihavõtted saabuvad seitse nädalat pärast vastlapäeva.
Täpse kuupäeva kohta loe põhiartiklist Millal on munadepühad?
Munadepühade sümbolid
Muna on iidne elu, viljakuse ja maailma loomise sümbol. Rahvapärimuses usuti, et munadepüha hommikul muna söömine toob tervist ja jõudu kogu aastaks.
Jänes sümboliseerib elujõudu ja sigivust. Lihavõttejänese kujutis jõudis Eestisse 19.–20. sajandil ning muutus populaarseks pühadekaartidel ja laste mängudes.
Pajuoksad ja urbimine tähistasid kevade algust. Urbepäeval patsutati pajuurvaokstega nii inimesi kui loomi, soovides neile tervist, õnne ja edenemist. Urbepäevast loe lähemalt siit.
Tärkav muru ja roheline värv sümboliseerivad looduse ärkamist ning uut algust.
Olulisemad kombed
Munade värvimine ja kinkimine oli üks keskseid tavasid. Mune värviti tavaliselt laupäeval ning kingiti pühapäeval. Värvitud muna kinkimine tähendas tervise ja jõu soovimist.
Munakoksimine oli rahvalik võistlusmäng, kus prooviti, kelle muna on tugevam. Koksiti enamasti terava otsaga ning tugev muna tähendas head õnne.
Kiikumine algas paljudes paikades just lihavõttepühadel. Lõuna-Eestis valmistati kiik sageli suurel neljapäeval või vaiksel laupäeval. Põhja-Eestis tunti ka lauahüppamise kommet. Kiikumine sümboliseeris tervist, viljakust ja elujõudu.
Rahvamängud ja uskumused
Lihavõtteperioodil mängiti mitmesuguseid mänge – munaveeretamist, munajooksu, muna puhumist ja peitust. Lisaks usuti, et teatud toimingud toovad tervist, kaitsevad viljasaaki ja hoiavad loomad tervena.
Rahvamängude kohta leiad ülevaate artiklist Rahvamängud munadepühadel.
Munadepühade nädal rahvakalendris
Lihavõttepühade kombestiku järgi kestab pühadeperiood pühapäevast pühapäevani. Nädalasse kuuluvad:
Lisainfo
Artikkel toetub rahvakalendri ja pärimuskultuuri käsitlustele. Täiendav ülevaade lihavõtete kombestikust on leitav artiklist Munadepühad ja Vaikne nädal: Rahvakombed ja tähendus.
Allikad: Rahvakalendri kursus „AIT, AIT AIT – URVA SULLÕ MUNA MULLÕ – Kevadpühade kombestik“ (Eesti Rahvapärimuse kool); Ülle Tammela käsitlused lihavõtetest.
