Munadepühad ja Vaikne nädal: Rahvakombed ja tähendus

Mis on Vaikne nädal rahvakalendris?

Vaikne nädal kuulub lihavõtete ehk munadepühade kombestikku. See on nädal enne ülestõusmispüha, mil vanarahva arusaama järgi tuli hoiduda mürarikastest töödest, tülidest ja kärast. Vaikus ei tähendanud üksnes hääletust, vaid ka sisemist rahunemist ja ettevalmistust.

Lihavõtted on liikuv püha, mis langeb ajavahemikku 22. märtsist kuni 26. aprillini. Täpse kuupäeva kohta loe põhiartiklist „Millal on munadepühad?“.

Vaikse nädala päevad ja nende tähendus

Rahvakalendri järgi algab vaikne nädal pärast Urbepäeva ning kulmineerub lihavõttepühadega. Igal päeval on oma sisu ja tähendus:

• Urbepäev - pajuurvaoksaga urbimine, elujõu ja tervise soovimine.
• Vaikne nädal - mürarikaste tööde keeld, kiige ja paelte valmistamine.
• Suur Neljapäev - maagiarohke päev, mil püüti õnne ja väge ligi tõmmata.
• Suur Reede - kristlik leinapäev ja vaikusenõue.
• Vaikne laupäev - ettevalmistus lihavõttepühadeks ja munade värvimine.

Kui soovid iga päeva kohta süvitsi lugeda, leiad viited allpool plokist „Edasi avastama“.

Miks rõhutati vaikust?

Lõuna-Eesti pärimuses oli vaikuse nõue eriti tugev - usuti, et müra võib tuua piksekahju või halba õnne. Keelatud olid kolistamine, pillimäng ja lärmakad tööd. Lubatud oli paela punumine ning kiige valmistamine, mis seostus kevade ja uue elu sümboolikaga.

Vaikus ei olnud ainult keeld, vaid ka ettevalmistus - nii looduse kui inimese tasandil.

Munade värvimine ja ettevalmistused

Vaiksel laupäeval tehti suurem osa pühade ettevalmistustest. Rahvatraditsiooni järgi värviti sel päeval mune. Munade värvimise komme ulatub kaugesse minevikku ning sümboliseerib elu, viljakust ja kevade saabumist.

Rahvapärimuses on lihavõtteid kutsutud ka kevadpühadeks, kiigepühadeks ja paasapühadeks.