.jpg "Nõid ja nõiapada"){kind=small}
© Monza, Nuustu ja Nummi
Õpetus:
Ühel päeval ilmus seinale nõia vari
Ühes kodus valmistuti Halloweeni peoks. Ema ja algklassilapsed olid juba avastanud, kui palju põnevat saab meisterdada kodus leiduvatest materjalidest. Seekord ootas neid ees uus ülesanne: kuidas teha nõid, kellel poleks vaja joonistada silmi, suud ega isegi värvilist nägu?
„Aga teeme temast ainult varju!” sündis mõte.
Võeti suur pakkepaber ja sellele hakkas tasapisi ilmuma pikk must kuju. Alguses võis see meenutada lihtsalt inimest. Aga siis lisandusid detailid, mis muutsid kõik.
Kuidas aru saada, et see on nõid?
Kõigepealt sai tegelane pähe suure teravatipulise kübara. See polnud sugugi tavaline müts, vaid kõvera tipuga nõiakübar, mille lai serv ulatus mõlemale poole pead.
Siis ilmus välja pikk terav nina. Käed sirutusid ettepoole, sõrmed olid kõverad ja pikad. Pikk kleit ulatus peaaegu maani.
Ja oligi nõid valmis!
Kuigi tema nägu ei olnud näha, polnud enam kahtlust, kellega on tegemist. Nõia tundis ära juba kübara, nina, käte ja kehahoiaku järgi.
See ongi üks põnevamaid asju siluettide meisterdamise juures. Mõnikord pole vaja kujutada kõiki üksikasju. Piisab mõnest iseloomulikust joonest, et vaataja tunneks tegelase ära.
Kes on nõid ja mida ta oma pajas keedab?
Muinasjuttudes ja rahvapärimuses on nõid salapärane tegelane, kellele omistatakse erilisi teadmisi või võluvõimeid. Mõni nõid on lugudes kuri, mõni hoopis tark ja abivalmis. Mõni elab sügavas metsas, mõni lendab luuaga ning mõni oskab valmistada imepäraseid võlujooke.
Aga milleks on nõial vaja suurt pada?
Muinasjutus võib nõiapajas keeda peaaegu kõik. Võib-olla valmistab nõid nähtamatuks tegevat jooki? Või keedab ta hoopis segu, mis muudab kõik kurvad inimesed rõõmsaks?
Meie nõia pada näib olevat täis midagi eriti salapärast. Musta paja kohal keerlevad punased, sinised ja heledad värvid, nagu oleks võlujook parajasti mullitama hakanud.
Nõiapajas algas värvide võlumine
Kui nõia must siluett oli valmis, sai nõiapaja juures hoopis teistsuguseid oskusi proovida. Siin ei piisanud ainult ühest värvist. Vaja oli segada erinevaid toone ja mõelda, kuidas kujutada pajas keerlevat ning mullitavat võlujooki.
Lapsed said katsetada, mis juhtub siis, kui ühele värvile lisada teist. Kuidas saada heledamaid ja tumedamaid toone? Kuidas muuta punane erksamaks või sinine sügavamaks? Kuidas joonistada mulle nii, et need ei näiks lihtsalt ümmarguste laikudena?
Aga emal oli ka seekord üks tuttav õpetus.
„Ärge unustage struktuuri!” tuletas ta meelde.
Nende peres kasutati sõna „struktuur” valguse ja varju kujutamise kohta. Sinna, kuhu valgus langeb, tuleb maalida heledamad toonid. Varju jäävad kohad on tumedamad. Nii muutuvad maalitud kujundid ruumilisemaks.
Nõiapaja juures oli seda eriti põnev katsetada. Mullide heledamad ja tumedamad kohad aitavad luua muljet, nagu need kerkiksid paja seest üles ning oleksid üksteise ees ja taga.
Ja nii sai värvide segamisest omaette väike võlukunst.
Pildi autor: © Monza, Nuustu ja Nummi
Suurest pakkepaberist sai seinakaunistus
Nõia ja nõiapaja valmistamiseks kasutati suuremaid pakkepabereid. Kõigepealt joonistati paberile soovitud kujundid, seejärel värviti need ära ning lõpuks lõigati välja.
Suure pildi valmistamine nõuab teistsugust mõtlemist kui väikese joonistuse tegemine. Tuleb arvestada, kui suur on nõid, kui kõrge peab olema pada ja kuidas need kaks kujundit teineteise kõrval paiknevad.
Kui valmis nõid ja nõiapada seinale paigutati, tekkis nende vahele justkui nähtamatu side. Nõid sirutab käed paja poole, nagu oleks ta parajasti oma salapärast võlujooki valmistamas.
Must nõid ja värvikirev nõiajook mõjuvad koos eriti hästi. Üks on peaaegu täielikult varjus, teine aga täis värve ja liikumist.
Kas sina näed nõida ja tema pada?
Vaata pilti tähelepanelikult. Nõial pole näha silmi ega suud, aga ometi tunneme ta ära. Milline detail annab sulle kõige selgemini märku, et tegemist on nõiaga? Kas kübar, nina, kõverad sõrmed või hoopis pikk kleit?
Ja mida võiks nõid oma pajas keeta? Kas see on rõõmujook, nähtamatuks tegev võlusegu või midagi, mille retsepti teab ainult nõid ise?
Sellest ühest seinakaunistusest võib sündida palju erinevaid lugusid. Iga laps võib näha pildil midagi uut ning mõelda nõiale oma nime ja iseloomu.
Teeme koos: meisterdame nõia ja nõiapaja
Selle Halloweeni seinakaunistuse valmistamisel saavad lapsed harjutada suurte kujundite joonistamist, värvide segamist, valguse ja varju kujutamist ning kääridega lõikamist. Täiskasvanu saab aidata keerulisemate kujundite ja seinale kinnitamisega.
Mida on vaja?
- suuremaid pakkepabereid;
- pliiatsit või muud sobivat joonistusvahendit;
- musta värvi nõia ja nõiapaja kujundamiseks;
- erinevaid värve võlujoogi maalimiseks;
- pintsleid;
- kääre;
- aluspaberit töölaua kaitsmiseks;
- seinapinnale sobivaid eemaldatavaid kinnitusi.
Kuidas meisterdada?
- Joonista nõia kuju. Kavanda suurele pakkepaberile pikk nõid. Mõtle, millised detailid aitavad teda ära tunda: teravatipuline kübar, pikk nina, kõverad sõrmed ja pikk kleit.
- Värvi nõid mustaks. Kata nõia kujund tumeda värviga. Vaata, kuidas must siluett muutub selgemaks ja kuidas üksikud iseloomulikud detailid esile tulevad.
- Joonista nõiapada. Tee teisele pakkepaberile suur ümar pada. Mõtle, kui suur see peab olema, et sobiks nõia kõrvale.
- Värvi nõiapada. Kata pada tumeda värviga, kuid jäta ruumi selle sees ja kohal kerkivale võlujoogile.
- Meisterda värviline võlujook. Sega erinevaid värvitoone ja maali paja kohale mulle, keeriseid ning vahutavaid kujundeid.
- Lisa valgus ja vari. Mõtle, kustpoolt valgus tuleb. Maali mullide valguse poole jäävad kohad heledamaks ja varju jäävad osad tumedamaks.
- Lase värvidel kuivada. Enne lõikamist oota, kuni maalitud paber on kuivanud.
- Lõika kujundid välja. Lõika nõid ja nõiapada mööda välisjooni välja. Keerulisemate detailide juures aitab vajaduse korral täiskasvanu.
- Paiguta seinakaunistus. Proovi, kuidas nõid ja pada teineteise kõrval kõige paremini välja näevad. Kinnita need seinale sobivate ajutiste kinnitustega.
Väike kunstikatse: kas tunned nõia ära?
Joonistage paberile kaks musta siluetti. Üks võiks olla tavaline inimene ja teine nõid. Ärge joonistage kummalegi nägu.
Seejärel võrrelge kujundeid. Millised detailid muudavad ühe tegelase nõiaks? Proovige nõialt kübar ära jätta või muuta tema käte asendit. Kas ta on ikka äratuntav?
Nii õpib laps märkama, kuidas kujundi välisjoon, proportsioonid ja iseloomulikud tunnused aitavad pildil lugu jutustada.
Veel üks idee: mõtle välja oma võlujook
Las iga laps mõtleb välja ühe võlujoogi nime ja selle mõju. Võib-olla on see naerujook, mis paneb kõik itsitama, või julgusejook, mis aitab pimedas toas rahulikuks jääda.
Seejärel võib laps valida oma võlujoogile sobivad värvid ja joonistada uue nõiapaja. Kas rõõmujook oleks kollane, sinine või hoopis vikerkaarevärviline?
Ohutus meisterdamisel
Kasuta lastele sobivaid värve ja töövahendeid. Kääridega töötamisel aitab täiskasvanu vastavalt lapse oskustele. Enne seinakaunistuste kinnitamist kontrolli, et valitud teip või muu kinnitus sobiks seinapinnale ega kahjustaks värvi või tapeeti.
Kuidas see artikkel sündis?
See artikkel põhineb meie pere Halloweeni ettevalmistustel. Ema ja algklassilapsed valmistasid suurematest pakkepaberitest nõia ja nõiapaja kujulise seinakaunistuse. Kujundid joonistati paberile, värviti ning lõigati välja.
Nõid kujutati musta siluetina. Tema äratundmiseks kasutati iseloomulikke detaile: nõiakübarat, pikka nina, kõveraid sõrmi ja pikka kleiti. Nõiapaja juures said lapsed harjutada värvide segamist ning valguse ja varju kujutamist.
Meisterdamise ajal kasutas ema taas perele tuttavat väljendit „struktuur”, mille all peeti silmas esemete ruumilisuse kujutamist heledamate ja tumedamate värvitoonidega.
Muinasjutuline jutustus on loodud pere tegeliku meisterdamiskogemuse ja originaalfoto põhjal. Praktiline õpetus aitab teistel peredel samalaadset Halloweeni seinakaunistust valmistada.
Meisterdajad ja foto autorid: Monza, Nuustu ja Nummi.
