Õpetus:
Lihtsa kiige meisterdamine
Mida vajad:
- Tugevat köit või ketti (vastavalt soovitud kandevõimele ja vastupidavusele)
- Ühte lauajuppi (sobiva pikkusega, et oleks mugav istuda)
- Sobivat kohta kiige riputamiseks (tugev puuoks, pergola vms)
- Vajalikke kinnitusvahendeid (karabiinid, trossiklambrid vms, olenevalt valitud köiest/ketist ja riputuskohast)
Tee nii:
- Valmista iste: Puuri lauajupi mõlemasse otsa kaks auku. Aukude vahemaa peaks olema piisav, et köied või ketid saaksid istuja raskust ühtlaselt kanda.
- Kinnita köied/ketid istme külge: Võta köied või ketid. Mõlema lauaotsa külge kinnita üks köis või kett nii, et üks ots läheb ühest august läbi ja teine teisest august läbi. Kinnita need väga turvaliselt, et vältida lahti tulemist ka suure hoo pealt kiikudes. Kasuta tugevaid sõlmi või vastavaid kinnitusvahendeid.
- Riputa kiik üles: Kinnita köite või kettide teised otsad turvaliselt valitud riputuskoha külge. Kasuta selleks sobivaid kinnitusvahendeid (näiteks tugevaid karabiine, mis on lukustatavad). Veendu, et kinnitus on kindel ja talub kiikumisel tekkivat koormust.
- Kaitse loodust: Kui riputad kiige elusa puu külge, siis aseta köite või kettide ja oksa vahele pehmendused (näiteks tükk vana rehvi või paksem riie), et kaitsta puukoort hõõrdumise eest.
Valmis!
Nüüd on sinu lihtne kiik valmis! Mine proovi kohe järele ja naudi meeleolukat kiikumist! Pea meeles alati turvalisust!
Tasub teada
Kiikumisaeg:
Lõuna-Eestis algas kiikumine varem ja piirdus ainult lihavõtteajaga.
Kiiged ehitati pühadeks valmis, kiikumine algas esimesel lihavõttepühal.
Kiige tegemine jäi harilikult vaikse nädala neljapäevale või laupäevale. Mõnikord on seda tehtud ka suurel reedel, mil küll igasugune müra tegemine oli keelatud.
Nii lühikese kiikumisaja puhul on mõistetav ka kiikede kerge konstruktsioon.
Lõuna-Eestis ehitati küla kohta paar kergemat kiike, millelt pühade möödumisel võeti nöörid maha, et lapsed ei saaks seal endale viga teha.
Põhja-Eestis algas kiigeaeg hiljem ja kestis kauem.
Kiiged seati korda suvistepühadeks ja kiiguti jaanipäevani.
Suvistepühad võivad langeda ajavahemikku 10. maist 14. juunini.
Kiikumise alguse tõttu on suvistepühi rahvapäraselt ka kiigupühadeks nimetatud.
Põhja-Eestile on iseloomulikud suured külakiiged, mis suudavad kanda ligemale paarikümmend inimest.
Kiikumisaeg muutus vabamaks juba 20. sajandi alguses, Esimese maailmasõja järel saabunud muutustega külaühiskonnas. Sellest ajast muutus kiikumine noorte üldiseks meelelahutuseks. Hilisemal ajal on tegelik kiikumisaeg pikenenud kogu Eestis, paiguti koguni sügiseni (kartulivõtuni).
Kiikede püstitamine:
Kiiged püstitati kooskäimiskohale: vainule, aasale, külakoplisse, metsaservale, mäekünkale vms käidavasse kohta. Eelistati looduslikult kauneid kõrgemaid paiku, kust avanes avar vaade kogu ümbruskonnale, sageli veekogule. Soosituimad olid külast veidi eemal asuvad paigad, sest siis ei seganud kiigeliste kooskäimised vanemate inimeste igapäevaelu ega öist und.
Kiige kõrvale, rahvakeeles kiige alla rajati tantsuplats ja uuemal ajal jäeti ka ruumi jaanitule tegemiseks.
Kiigeplatsid kaunistati pühade puhul noorte kaskedega.
Algallikas folklore.ee