Legend räägib, et ühte vana indiaani hõimu kimbutasid tihti halvad unenäod. Ühel ööl nägi nende vaimne juht aga unes ämblikku, kes kudus oma võrku ringselt ning seda ümbritsesid suled ja helmed. See võrk püüdis halvad uned oma võrku ning hoidis neid seal kuni hommikupäike need minema pühkis. Traditsiooniliselt on unenäopüüdjaid tehtud vitstest, kasutati päris sulgi ja ainult looduslikke materjale. Tänapäeval kasutatakse palju ka erinevaid sünteetilisi materjale, kuid endiselt kasutatakse poolvääriskivist helmeid. Unenäopüüdja peaks magamistoas olema kohal, kus hommikupäikese kiired saaksid oma säraga sinna jäänud halvad unenäod lõhustada. Kui aga suled, mis on unenäopüüdja küljes, liiguvad, siis on see märk, et head unenäod on saabunud magaja juurde.
