Hundimaski näidis, mille vanaema valmistas AI abil laste meisterdamistöötoa jaoks.
Illustratsioon: AnneP / Lastega.ee, AI abil.
Kuidas loomamaskide meisterdamise idee sündis?
Vanaisa sünnipäeval oli koos väga palju lapsi. Vanaema soovis neile pakkuda tegevust, kus igaüks saaks ise midagi valmistada ja oma fantaasiat kasutada. Kuna meie peres on käsitöö au sees ning mardipäev oli lähenemas, sündis mõte korraldada loomamaskide meisterdamise töötuba.
Et lastel oleks lihtsam loomi valida ja nende nägusid kujundada, valmistas vanaema AI abil mitmesuguste loomamaskide näidised. Ta printis need välja ja pani vaatamiseks välja nagu väikese näituse. Iga laps sai valida endale meelepärase looma.
Seejärel algas päris meisterdamine. Lapsed lõikasid näidismaski välja ja kasutasid seda silmaavade asukoha ülekandmiseks oma papptaldrikule. Ülejäänud maski kujundasid nad ise – joonistasid, valisid värvid ja lisasid oma loomale iseloomulikud detailid.
Nii ei sündinud näidiste täpsed koopiad, vaid iga laps valmistas omanäolise loomamaski. Üks neist oli Nummi hundimask.
Mida hundimaski kujundamisel tähele panna?
Hundi nägu on võimalik kujutada mitmel viisil. Hundile on iseloomulikud teravad kõrvad, piklik koon ja tähelepanelik pilk. Maski joonistades saab laps otsustada, kas tema hunt on sõbralik, uudishimulik või hoopis tõsise ilmega.
Kõigepealt tasub mõelda, kuhu paigutada silmaavad. Need peavad sobima lapse näoga, et ta saaks maski kandes korralikult näha. Seejärel saab kavandada nina, koonu, kõrvad ja karvkatte värvid.
Hall ei pea olema ainus hundivärv. Laps võib katsetada heledamate ja tumedamate toonidega ning kujundada oma hundile just sellise näoilme, nagu talle meeldib.
Kui esimene mask ei tulnud selline, nagu laps soovis
Meisterdamise käigus selgus, et looma näo joonistamine polegi alati nii lihtne. Üks viieaastane laps proovis kõigepealt maski täiesti oma ettekujutuse järgi teha. Kuid silmade, nina ja teiste näoosade proportsioonid ei tulnud sellised, nagu ta oli soovinud. Tulemus ei meeldinud talle ning ta palus uut papptaldrikut.
Siis näitas vanaema, kuidas näidist tähelepanelikult vaadata. Kus asuvad silmad? Kui kaugel need teineteisest on? Kui suur on nina võrreldes ülejäänud näoga? Kuidas need kujundid oma taldrikule üle kanda?
Laps proovis uuesti. Seekord jälgis ta näidise proportsioone, kuid kujundas maski ikka ise. Valmis töö meeldis talle väga. Ta oli isegi üllatunud, kui vahva mask lõpuks välja tuli.
See kogemus näitas, et näidise kasutamine ei tähenda tingimata kopeerimist. Näidis aitab lapsel märgata kujundite suurust ja omavahelisi suhteid. Värvid, ilme ja muud detailid võivad jääda lapse enda otsustada.
Teeme koos: hundimask papptaldrikust
Hundimaski valmistamiseks sobib tavaline papptaldrik. Laps saab ise kavandada hundi näo ja värvida selle, täiskasvanu aitab vajaduse korral silmaavade lõikamise ning pesukummi kinnitamisega.
Mida on vaja?
- papptaldrikut;
- hundi näidispilti või väljaprinditud maski;
- pliiatsit;
- värvipliiatseid, viltpliiatseid või värve;
- kääre;
- augurauda;
- sobiva pikkusega pesukummi.
Kuidas hundimaski valmistada?
- Vali näidis. Vaata koos lapsega hundimaski pilti. Uurige, kus paiknevad silmad, nina, koon ja kõrvad.
- Märgi silmaavad. Lõika väljaprinditud näidismask välja ja kasuta seda silmaavade asukoha märkimiseks papptaldrikule. Kontrolli, et silmade vahe ja asukoht sobiksid lapse näoga.
- Joonista hundi nägu. Kavanda papptaldrikule hundi kõrvad, koon, nina ja muud detailid. Näidist võib kasutada abiks, kuid kõike ei pea täpselt järele tegema.
- Värvi mask. Vali hundile sobivad toonid. Proovi heledamaid ja tumedamaid värve ning lisa soovi korral karvkattele jooni ja muid detaile.
- Lõika silmaavad välja. Täiskasvanu aitab silmaavad avada ja vajaduse korral servad korrastada. Kui maski väliskuju vajab lõikamist, tehke ka see enne kinnituste lisamist.
- Tee kinnituste jaoks augud. Tee augurauaga maski mõlemasse serva üks auk. Jäta aukude ümber piisavalt materjali, et papptaldrik ei rebeneks.
- Kinnita pesukumm. Seo pesukumm läbi mõlema augu. Proovi maski lapsele ette ja reguleeri kummi pikkust nii, et mask püsiks paigal, kuid ei pigistaks.
- Proovi valmis maski. Kontrolli, et laps näeks silmaavadest hästi välja ning maski oleks mugav kanda. Nüüd võib hunt minna mardisandiks või osaleda mõnes rollimängus.
Nummi meisterdatud hundimask
Nummi meisterdatud hundimask. Foto on tehtud enne pesukummi kinnitamist.
Veel üks idee: loomamaskide töötuba
Kui lapsi on mitu, võib korraldada terve loomamaskide töötoa. Pane välja erinevate loomade näidised ja lase igal lapsel valida oma lemmik. Nii võivad ühest töötoast sündida hundid, rebased, karud, kassid ja paljud teised loomad.
Kui maskid on valmis, võivad lapsed neid üksteisele tutvustada. Milline loom keegi on? Kuidas ta liigub? Millist häält teeb? Nii jätkub meisterdamine ühise rollimänguna.
Ohutus
Silmaavade väljalõikamisel ja auguraua kasutamisel aitab täiskasvanu vastavalt lapse oskustele. Pesukumm ei tohi olla liiga pingul ning mask ei tohi piirata lapse nägemist ega hingamist. Kummiga maski ei kasutata magamisel ega jäeta väikese lapse kätte järelevalveta.
Mida laps loomamaski meisterdades õpib?
Loomamaski valmistamine aitab harjutada käelist osavust, joonistamist ja värvimist. Näidise vaatlemine õpetab märkama proportsioone: kui suured on silmad, kus asub nina ning kuidas näo eri osad omavahel kokku sobivad.
Samal ajal jääb lapsele võimalus ise otsustada, millise ilmega tema loom tuleb. Just see muudab iga maski omanäoliseks. Üks ja sama näidis võib anda alguse mitmele täiesti erinevale tööle.
Meie töötoas oli oluline ka see, et laps sai vajaduse korral uuesti proovida. Esimene katsetus ei pea alati õnnestuma. Mõnikord piisab väikesest juhendamisest ja uuest võimalusest, et laps oleks oma tööga tõeliselt rahul.
