Kuidas lapsed saaksid virmalised pildile?

Kuidas saaks laps oma pildile virmalised? Suured käivad virmalisi pildistamas, aga siis on ju öö ja lastel juba uneaeg. Lapsed tahavad ka virmalisi saada pildile! Siin tuleb lastele appi Muhu lasteaia õpetaja Maris Mägi õpetus, kuidas iga laps saab oma pildile virmalised.

Vaata, kuidas iga laps saab oma pildile virmalised! @Lastega.ee

Maris Mägi, Muhu Lasteia õpetaja:

Idee ja virmaliste tegemise viisi leidsin internetist, kus Maris Mägi jagas inspireerivaid pilte ja õpetust virmaliste tegemisest.
Nii saigi Marise piltide ja juhise järgi ette võetud oma kunstiprojekt, mis pakkus lastele suurt elevust ja rõõmu.
Aitäh Marisele!

Õpetus:

1. Tee virmalised!

Virmaliste paberile saamiseks tuleb õlipastellid "üle kanda" mustale paberile.

  • Selleks kasuta valget paberit, mille "keskele" värvid väga väga paksult õlipatelliga triibu.
  • Rebi triibu ühest servast värvimata serv ära. 
  • Aseta rebitud serv mustale paberile ja näpuga lükka värviliselt ribalt värv mustale paberile.

Korda tegevust erinevate värvidega.

2. Joonista guaššidega lumine maapind

3. Tee lumesadu.

  • Aseta virmaliste ja lumisega maaga paber alusele (soovitavalt vannitoa põrandale).
  • Kasta vana hambahari vette ja võta sellega värvi (vesivärvid või guaššid).
  • Tõmba näpuga üle hambaharja nii, et pritsmed moodustaksd pildil lunesaju.
    (Meie harjutasime lumesaju tekitamist testpaberitega. Kui asi selge, sis tegime lumesaju päris pildile)

3. Valmista jääkaru.

Otsustasime originaali eeskujul panna pildile jääkaru.
Esialgu oli plaanis jääkaru välja lõigata vatipadjast. Siis selgus, et laste joonistatud jääkaru ei mahtunud vatipadjale ära ja seepärast võtsime kasutusele Vanaema fliisi jäägid.

  • Igaüks joonistas paberile jääkaru lõike.
    (See on tuttav tegevus, sest nii ema, tädi kui Vanaema kasutavad õmblemiseks lõikeid)
  • Seejärel kandsime lõike kangapliiatsiga fliisile ja lõikas selle välja.
  • Nüüd liimisime mõmmiku kokku ja joonistasime fliisi tükkidele jääkarule omaseid tunnuseid: silmad, suu, kõrvad, küünised.

4. VALMIS:  Jääkaru koos virmalistega

Virmalised

Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mis tekib, kui Päikeselt lähtuvad laetud osakesed ehk päikesetuul põrkab kokku Maa atmosfääri osakestega.

  • Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt aurora borealis (ladina keeles 'põhjakoit') ja aurora australis (ladina keeles 'lõunakoit').
  • Virmalised võivad olla erinevat värvi, sõltuvalt sellest, milliseid aatomeid ergastatakse.
  • Harilikult on virmalised sinakasvalged või kollakasrohelised, harvem punakad ja violetsed.
  • Virmalisi tekib ka päevasel ajal, kuid inimsilm neid päevavalguse ereduse tõttu ei näe.
  • Kõige sagedamini näeb virmalisi kevadel ja sügisel, sest siis on rohkem selge taevaga öid.
  • Eestis esineb virmalisi 4-5 korda aastas, peamiselt märtsis ja septembris.

Algallikad:

 

Samal teemal:
Loodusfoto virmalistest