Õpetus:
Millest see koosneb?
See roog koosneb kahest peamisest komponendist:
-
Leem (Grytan): See on soolane ja rasvane puljong, mis jääb järele traditsioonilise Rootsi jõulusingi (julskinka) keetmisest. Leent maitsestatakse sageli täiendavalt vürtsidega ja redutseeritakse, et maitse oleks tugevam.
-
Leib (Dopp): Kasutatakse spetsiaalset Rootsi jõululeiba nimega vörtbröd. See on tume, magusapoolne leib, mida on maitsestatud virde (õlletegemise kõrvalsaadus) ja vürtsidega nagu nelk, ingver ja pomerants.
Huvitav fakt: Traditsiooniliselt pidi leib olema veidi tahke või kuivanud, et see imaks paremini endasse rammusat singileent, ilma et see kohe laguneks.
Millal ja kuidas seda süüakse?
Rootslased söövad seda tavaliselt jõululaupäeva lõunasöögiks, enne kui õhtul serveeritakse suur ja rikkalik jõululaud (julbord). See on pigem kerge (kuigi rasvane) eelroog või vahepala.
Kombeks on panna leivaviil kahvli otsa ja kasta see otse potti, kus on kuum singileem, lastes leival vedelikust läbi imbuda. Seda süüakse sageli koos väikese tüki jõulusingi ja Rootsi kange sinepiga.
Ajalooline taust
See komme pärineb aegadest, mil Rootsi oli vaene talurahvaühiskond.
-
Toidu austamine: Liha oli haruldane luksus ja midagi ei tohtinud raisku minna. Singi keeduvedelik oli toitainerikas ja rasvane, mistõttu oli patt seda ära visata.
-
Kõva leib: Kuna leiba küpsetati vanasti harva (suurtes kogustes korraga), oli see talveks sageli kõvaks kuivanud. Leeme sisse kastmine muutis kõva leiva pehmeks ja maitsvaks.
Tänapäeval on see traditsioon nii tugev, et jõululaupäeva (24. detsembrit) nimetatakse Rootsis sageli hüüdnimega "Dopparedan" ehk "kastmise päev".
