Vanematel inimestel pole pühad niivõrd kevadepühad kui munade ehk üldse söömapühad. On ju tarvis pühiks katta laud roogadega nii, et lauajalad ägavad. Ses suhtes sammume küll paljudest rahvastest ees ja venelastega peaagu rinnatsi. Argipäeviti võib kokku hoida siit ja sealt, pingutada kasvõi püksirihmagi, ent lihavõtteks olgu söömist - joomist laialt, et olla tagant järele kas või haige. Nii kihavad Tallinna tänavad pühade eel inimestest, kes ruttavad ärist ärisse, koormates end pakkidega ning korvidega. Aga eriti miilab sel ajal elu turul. Tohutud munalademed kahanevad kui kevadine lumi ja keegi ei usu ühe targa professori juttu, et kanamuna oma toiteväärtuselt võrdub tavalisele kartulile! Turul peegeldavad pühade-eelsed kõhumured kõige reljeefsemalt.
Kes jõuaks arvestada munade, liha, või, põhjatute kohupiimatoobrite ja kõige mitmekesisema toidu hulka, mis rändab perenaiste korvides turult koju. Ja trügiva rahvahulga seas kisendawad heleda häälega poisid, pakkudes munalakki, postkaarte, lihavõtte jänkusid jne. Tuules ja päikesepaistes sillerdavad värwilised õhupallid ning lapsed vaatavad neid särasilmil, otsekui ilmutust. Kaseokstel on helerohelised hiirekõrvad alles häbelikult tagasihoidlikud, kuna pajuurvad on juba päris kodused jahedas kevadilmas.
Veneturul seisaivad õigeusklikud eidekesed ja meenutavad möödunud aegu. Küll oli siis kõik teisiti: Veneturul korraldati lihavõtte pühadel suur Paraad. Hiilgavad mundrid särasid päikeses ja isake preester käis ridade vahel, piserdades tsaari soldateid pühitsetud weega. Oli hea mees, pritsis isegi rahva sekka ja seisid lähemal, langes sinulegi mõni tilk. Kabel keset Veneturgu on ammu kadunud. Suur katedraal Toompeal eestlaste valduses ... „Mis teha, ajad muutuvad!" Noored ei tea sest midagi. Neile on Pühad ilusad nüüd. Vaateakendel suured kirjud munad ja pühadejänesed, mänguasju nii, et silmad väsivad. Õhtu saabudes lähevad paljud kirikutesse, soovitakse üksteisele õnne, suudeldakse — sest mõelge, Kristus on üles tõusnud. Kodudes ootaad aga kaetud lauad, küünlad põlevad pasha ümber.
Ei tähendanud midagi viinahinna tõstmine: pühade puhul tekkisid ikkagi sabad viinapoodide ette. Tuju peab olema ülev. Ja ilmad on ilusad. Milleks siis nukrutseda, pühad on ju nii lühikesed.
Originaal tekst Postimehest:
Wanematel inimestel pole pühad niiwõrd kewadepühad kui munade ehk üldse söömapühad. On ju tarwis pühiks katta lauad roogadega nii, et lauajalad ägawad. Ses suhtes sammume küll paljudest rahwastest ees ja wenelastega peaagu rinnatsi. Argipäewiti wõib kokku hoida siit ja sealt, pingutada kaswõi püksirihmagi, ent lihawõtteks olgu söömist-joomist laialt, et olla tagant järele kas wõi haige. Nii kihawad Tallinna tänawad pühade eel inimestest, kes ruttawad ärist ärisse, koormates end pakkidega ning korwidega. Aga eriti miilab sel ajal elu turul. Tohutud munalademed kahanewad kui kewadine lumi ja keegi ei usu ühe targa professori juttu, et kanamuna oma toitewäärtuselt wõrdub tawalisele kartulile! Turul peegeldawad pühade-eelsed kõhumured kõige reljeefsemalt.
Kes jõuaks arwestada munade, liha, wõi, põhjatute kohupiimatoobrite ja kõige mitmekesisema toidu hulka, mis rändab perenaiste korwides turult koju. Ja trügiwa rahwahulga seas kisendawad heleda häälega poisid, pakkudes munalakki, postkaarte, lihawõtte-jänkusid jne. Tuules ja päikesepaistes sillerdawad wärwilised õhupallid ning lapsed waatawad neid särasilmil, otsekui ilmutust. Kaseokstel on helerohelised hiirekõrwad alles häbelikult tagasihoidlikud, kuna paju urwad on juba päris kodused jahedas kewadilmas.
Weneturul seisaiwad õigeusklikud eidekesed ja meenutawad möödunud aegu. Küll oli siis kõik teisiti: Weneturul korraldati lihawõtte pühadel suur Paraad. Hiilgawad mundrid särasid päikeses ja isake preester käis ridade wahel, piserdades tsaari soldateid pühitsetud weega. Oli hea mees, pritsis isegi rahwa sekka ja seisid lähemal, langes sinulegi mõni tilk. Kabel keset Weneturgu on ammu kadunud. Suur katedraal Toompeal eestlaste walduses ... „Mis teha, ajad muutuwad!" Noored ei tea sest midagi. Neile on Pühad ilusad nüüd. Waateakendel suured kirjud munad ja pühade jänesed, mänguasju nii, et silmad wäsiwad. Õhtu saabudes lähewad Paljud kirikutesse, soowitakse üksteisele õnne, suudeldakse — sest mõelge, Kristus on üles tõusnud. Kodudes ootawad aga kaetud lauad, küünlad põlewad pasha ümber.
Ei tähendanud midagi wiinahinna tõstmine: pühade puhul tekkisid ikkagi sabad wiinapoodide ette. Tuju peab olema ülew. Ja ilmad on ilusad. Milleks siis nukrutseda, pühad on ju nii lühikesed.
DIGAR: Väljavõte ajalehest "Postimees (1886-1944), nr. 105, 16 aprill 1938"
Sobilik vanustele:
- Gümnaasium
- Täiskasvanu
