- Esialgu viisid metsloomadele lisasööta mõisnike käsul jäägrid. Asi oli selles, et mõisnikud olid jahimehed ja nad olid huvitatud, et nende maadel oleks palju metsloomi. Aga metsloomad asuvad sel, kust leiavad toitu.
- Mõisate ajal talurahvas metsloomi ei toitnud - metsloomad olid ju mõisnike omad.
- Eestlane hakkas metsloomadele toitu viima 1. Eesti Vabariigi ajal kui mõisad riigistati ja "Maa ja mets sai meitele"
Metsloomade lisatoitmine - tasub teada:
- Lisatoitmine on ennekõike vajalik lumerohkel talvel ja eriti paksu lumekooriku tekkimisel.
- Lisatoitmist vajavad eelkõige metskitsed, hirved ja metssead.
- MIs sobib lisasöödaks:
- metskitsedele ja hirvedel sobivad :
- söödavihad – lemmikud on vaarika- ja nõgesevihad.
- kvaliteetne hein,
- hirvedele sobib ka teravili
- Metssigadele sobib teravili (eelistavad maisi ja nisu) ja kartul.
- metskitsedele ja hirvedel sobivad :
Kuhu toit panna?
- Tänapäeval on riigimetsas oma spetsiaalsed lisasöötmiskohad.
- Võib panna julgelt ka sinna, kus on näha loomajälgi.
Kui alustasid, tee seda järjepidevalt
- Loomal tekib õigustatud ootus, teatav sõltuvus ning lisatoitmine kontsentreerib loomad ühte kohta.
Illustratsioon: hansbenn, Pixabay Content License.
Algallikad:
- ETV Osoon - Episood 882, 2016a
