Öösel und ei silma saa,
keskööl pean ju laulma ma.
Tarvilik on laulda veel
aovalgel koidu eel.
Ning siis, igaüks ju teab,
päiksetõusul laulma peab.
Muudkui valva alati,
rahu ei saa hetkegi...
Mõte lapsele ja lapsevanemale
See kujundlik luuletus räägib öö ja päeva vahetumisest ning valvamisest, mis ei luba puhata. Laulmise motiiv seob teksti looduse rütmidega ja äratab äratundmise varahommikusest koidust.
Luuletus sobib ettelugemiseks koos lastega, et rääkida ööpäeva vaheldumisest, une ja ärkamise tähtsusest ning loodusest, mis elab oma kindlas rütmis. Tekst kutsub märkama hommiku tulekut ja päeva algust.
Teemad: öö ja hommik, koit, looduse rütmid, ärkamine, valvamine. Sobib kasutamiseks kodus ja koolis päevatsükli, looduse ja aja kulgemise teemade juures.
