Mõistatus võib olla palju enamat kui lühike küsimus - ta võib olla värsiline, rütmiline ja mänguline luuletus. Just sellised on värssmõistatused, kus sõnade kõla, tähendus ja peidetud vihjed kutsuvad nuputama. Allpool leiad näiteid värssmõistatustest, mille keskmes on sõna öö ja sellega seotud mõisted.
Värssmõistatused - luule ja nuputamine koos
Värssmõistatus on rahvaluule lühivorm, kus küsimus on esitatud luuletuse või värsina. Rütm, riim ja kujundlik keel muudavad mõistatuse lahendamise mänguliseks ning pakuvad rõõmu nii lastele kui täiskasvanutele.
Sageli ei öelda vastust otse välja, vaid sellele viidatakse kaudsete tunnuste kaudu: valgus ja pimedus, töö ja puhkus, heli ja vaikus. Just see teeb värssmõistatuse eriliseks - lahendus sünnib tähelepanelikust lugemisest ja keele tunnetamisest.
Allolevas tabelis on toodud klassikalised värssmõistatused, kus vastuseks on öö või seda sisaldavad sõnad. Need sobivad hästi ettelugemiseks, ühiseks arutlemiseks ja keelemängudeks.
| KÜSIMUS | VASTUS |
| Kui päev on läinud ära, siis tulen asemel. Ma lõpetan töökära, ja toon ka rahu unisel. |
Öö |
| Ma olen linnukene, kes laulab väga kenasti. Kui loojas päikene ja vaikne õhturahu käes. |
Ööbik |
| T-ga terve ilm mind tunneb ja mind kiidab ehk ka laidab. T-ta ilma varjan ma, uinutan ta magama. |
Töö, öö |
| T-ga peret mina toidan, t-ta valguse ma võidan. |
Töö, öö |
| Minu pärast vaieldud on valju, määrusid mu kohta tehtud palju. Kas sa eest ehk tagant loed mind, ikka ühtemoodi paelun sind. Esimene jatk m'ust üksinda on pime, teda ihkab väsind inimene. Teine jatk toob sulle leiba, raha. Rikas temast hoolida ei taha. |
Öötöö |
| sisu | sisu2 |
| sisu | sisu2 |
| sisu | sisu2 |
| sisu | sisu2 |
| sisu | sisu2 |
| sisu | sisu2 |
Lisainfo lapsele ja lapsevanemale
Värssmõistatuste lahendamine arendab lapse keelelist mõtlemist, sõnatunnetust ja kujundite mõistmist. Rütmiline tekst toetab ka lugemisoskust ning julgustab last ise sõnadega katsetama.
