Mida on lapsele kooli alguseks vaja? Praktiline kontrollnimekiri

Kooli algus ei tähenda ainult vihikute, pliiatsite ja koolikoti ostmist. Lapse jaoks on sama tähtsad tuttav hommikurutiin, harjutatud koolitee ning teadmine, kelle poole küsimuse või mure korral pöörduda.

Kõike ei pea valmis saama ühe päevaga. Ahaa, kooliks valmistumisest võib teha hoopis mõnusa ühise ettevõtmise: koostage nimekiri, märkige valmis asjad ükshaaval ära ja jätke ka lapsele mõned jõukohased valikud.

Alustage kooli või õpetaja antud nimekirjast

Erinevate koolide ja klasside vajadused võivad olla erinevad. Seetõttu tasub enne ostmist kontrollida kooli veebilehte, õpetaja saadetud kirja või lapsevanematele antud nimekirja.

Uurige enne poodi minekut:

• millised õpikud ja töövihikud annab kool;
• millised vihikud, kirjutusvahendid ja kunstitarbed tuleb perel osta;
• kas koolil on nõuded sisejalanõudele või kehalise kasvatuse riietusele;
• milliseid asju hoitakse koolis ja millised tuuakse iga päev koju;
• kas tarvikutele tuleb kirjutada lapse nimi;
• millal saadakse tunniplaan ja täpsemad õpetaja juhised.

Kõiki võimalikke koolitarbeid ei ole vaja igaks juhuks ette osta. Esialgu piisab õpetaja nimetatud põhivahenditest. Puuduvaid asju saab hiljem juurde hankida.

Koolitarvete kontrollnimekiri

Täpne nimekiri sõltub koolist, kuid tavaliselt võivad lapsel vaja minna järgmised vahendid:

• pinal;
• harilikud pliiatsid;
• kustutuskumm ja pliiatsiteritaja;
• värvipliiatsid;
• joonlaud;
• õpetaja soovitatud vihikud;
• vihikute ja õpikute ümbrised;
• joonistusplokk ning kunstitarbed;
• liimipulk ja ümara otsaga käärid;
• mapid töölehtede ja kunstitööde hoidmiseks.

Noorema lapse tarbed võiksid olla lihtsad, vastupidavad ja kergesti kasutatavad. Väga suur pinal või rohkete lisadega tarvik võib küll poes põnev tunduda, kuid võtta koolikotis palju ruumi.

Vaadake koos, kas laps oskab pinalit avada, pliiatsit teritada, liimipulka kasutada ja vajalikku vahendit teiste seast üles leida.

Valige lapsele sobiv koolikott

Koolikott peab sobima lapse pikkuse ja kehaehitusega. Kõige ilusam või suurem kott ei pruugi olla kõige mugavam.

Koti valimisel kontrollige:

• kas tühi kott on lapse jaoks piisavalt kerge;
• kas õlarihmad on laiad, pehmendatud ja reguleeritavad;
• kas kott püsib lapse seljas kindlalt ega vaju liiga madalale;
• kas laps saab lukud ja kinnitused ise avada;
• kas kotis on vajalikud sahtlid, kuid mitte liigselt lisaraskust;
• kas kotil või lapse rõivastel on pimedal ajal nähtavust parandavad helkivad elemendid.

Lase lapsel kotti proovida ka siis, kui selles on mõned õpikute raskust imiteerivad esemed. Nii saab paremini hinnata, kas kott on päriselt mugav.

Vaata lähemalt, kuidas valida lapsele sobiv koolikott →

Loe ka, kuidas koolikoti kaalu kontrollida ja vähendada →

Õpikud ja vihikud ei vaja alati ühesugust ümbrist

Enne ümbriste ostmist tasub oodata, kuni õpikute ja töövihikute mõõdud on teada. Valmisümbris peab sobima kaane suuruse ja paksusega ega tohi õpikut kokku suruda.

Mõne raamatu jaoks sobib valmis kileümbris, teise jaoks paberist või taaskasutatud materjalist kate. Kui kool on ümbriste kohta andnud juhised, lähtuge eelkõige neist.

Kuidas valida õpikule ja vihikule sobiv ümbris? →

Rõivad ja jalanõud

Koolipäeva muudab lihtsamaks see, kui laps tunneb oma riided ära ning saab nendega võimalikult iseseisvalt hakkama.

Vaadake üle:

• ilmale sobivad õueriided;
• mugavad ja kooli nõuetele vastavad sisejalanõud;
• kehalise kasvatuse riided ja jalanõud;
• vajaduse korral vahetussokid või varuriided;
• riiete ja jalanõude märgistamine lapse nimega;
• helkur või muud nähtavust parandavad elemendid.

Harjutage kodus kinnitusi, mida laps peab koolis ise kasutama: paelad, lukud, nööbid ja koti pandlad. Kui paelte sidumine alles vajab õppimist, võib esimesteks koolipäevadeks valida lihtsamini kinnitatavad jalanõud.

Joogipudel ja toidukarp

Kui laps võtab kooli kaasa joogipudeli või väikese eine, peaks ta oskama anumaid ise avada ja korralikult sulgeda.

Kontrollige, et:

• pudel ei lekiks;
• laps tunneks oma pudeli ja toidukarbi ära;
• anum oleks kergesti puhastatav;
• toit vastaks kooli kokkulepetele ja lapse vajadustele;
• laps teaks, kuhu tühi karp või pudel pärast kasutamist panna.

Proovige pudelit enne kooli päriselt kotis kanda. Ohoo, nii saab kiiresti teada, kas kaas peab või ootab vihikuid ees ootamatu veeseiklus!

Harjutage hommikurutiini

Esimese koolipäeva eel ei ole vaja korraldada ranget õppelaagrit. Küll aga aitab last tuttav tegevuste järjekord.

Harjutage mõni päev varem:

1. kokkulepitud ajal ärkamist;
2. pesemist ja riietumist;
3. hommikusöögi söömist;
4. kooli jaoks vajalike asjade kontrollimist;
5. õigel ajal kodust väljumist.

Koolikott tasub võimaluse korral pakkida eelmisel õhtul. Alguses tehke seda koos, kuid jätke lapsele järk-järgult rohkem vastutust.

Meisterdage lapsele piltidega hommikukava →

Koostage tegevuskaartidega nädalaplaan →

Käige koolitee koos läbi

Turvaline koolitee ei pruugi olla kõige lühem tee. Valige lapsele võimalikult lihtne ja turvaline teekond ning läbige seda enne kooli algust mitu korda.

Laps peaks teadma:

• kus on sobiv koht sõidutee ületamiseks;
• millistes kohtades tuleb olla eriti tähelepanelik;
• millise bussi või peatusega tuleb arvestada;
• mida teha siis, kui tavapärane tee on suletud;
• et kokkulepitud marsruuti ei muudeta sellest teatamata;
• kellelt võib vajaduse korral abi küsida.

Turvaline koolitee – nõuanded lapsele ja lapsevanemale →

Olulised kontaktandmed

Laps ei pea kõiki numbreid kohe peast teadma, kuid ta peab oskama vajaliku abi kiiresti üles leida.

Kontrollige koos, kas laps teab:

• oma täisnime;
• vähemalt ühe lapsevanema telefoninumbrit või kohta, kust selle leiab;
• oma kodust aadressi;
• kellele helistada, kui plaan muutub;
• kuidas küsida abi õpetajalt või teiselt koolitöötajalt;
• et hädaolukorras helistatakse numbril 112.

Kui lapsel on telefon, harjutage koos helistamist, kõnele vastamist ja telefoni laadimist. Samuti leppige kokku, millal telefon peab olema hääletu ning kus seda koolipäeva jooksul hoitakse.

Valmistage ette esimene koolipäev

Esimese päeva eel vaadake koos üle:

• mis kell tuleb ärgata ja kodust väljuda;
• kuhu laps kooli jõudes läheb;
• mida tuleb kaasa võtta;
• kui kaua esimene päev kestab;
• kes lapsele vastu tuleb või kuidas ta koju jõuab;
• kelle poole saab laps koolis küsimusega pöörduda.

Pange valmis järgmise päeva riided ja pakkige kott koos. Jätke hommikusse veidi varuaega, et väikene viivitus ei muudaks kogu päeva algust kiirustamiseks.

Mida ei pea enne kooli algust valmis saama?

Laps ei pea esimeseks koolipäevaks oskama kõike täiuslikult. Ta ei pea tundma kogu koolimaja, suutma kohe kogu varustuse eest üksi vastutada ega harjuma uue päevakavaga ühe päevaga.

Kooli alguses on kõige olulisem, et laps:

• julgeb abi küsida;
• teab, kes talle päeva jooksul toeks on;
• tunneb põhilist päevakava;
• oskab oma asju võimaluste piires hoida;
• saab oma rõõmudest ja muredest kodus rääkida.

Kiire kontrollnimekiri lapsevanemale

• Kooli või õpetaja nimekiri on üle vaadatud.
• Põhilised koolitarbed on olemas ja märgistatud.
• Koolikott sobib lapsele ning laps oskab seda kasutada.
• Rõivad, sisejalanõud ja kehalise kasvatuse vahendid on valmis.
• Laps oskab avada joogipudelit ja toidukarpi.
• Hommikune päevakava on läbi proovitud.
• Koolitee on mitu korda koos läbitud.
• Olulised kontaktandmed on lapsele kättesaadavad.
• Esimese päeva liikumine ja kojutulek on kokku lepitud.
• Laps teab, kellelt ta koolis abi saab küsida.

Kõige tähtsam ei mahu ostunimekirja

Koolitarbed saab vajaduse korral juurde osta ja ununenud pliiatsi saab asendada. Lapsele annab kõige rohkem kindlust teadmine, et ta ei pea uues olukorras kõigega kohe üksi hakkama saama.

Valmistuge koos, kuulake lapse küsimusi ja jätke esimestesse nädalatesse harjumiseks aega. Nii muutub kooli algus pika ostunimekirja asemel põnevaks uueks sammuks.

Korduma kippuvad küsimused