Pesa on olnud iga-aasta asustatud ja ka edukalt pesitsetud. Ainult 2016-2017 pesas poegi polnud. Asi võis olla hilises kevades ja pesitsemine jäi lihtsalt hilja peale. Kured küll munesid ja haudusid pojad välja, kuid ise nad pojad ka hukkasid. Nii võib juhtuda, kui lind tunneb, et toitu see aasta vähe või ilmastikuolud nii kehvad, et poegi elujõulisteks kasvatada ei jõuta või poegade koorumine jääb liiga hilja peale.
Meie kured saabusid toona aprilli lõpus alles, kuna kevad oli väga külm ja pesitsusega jäädi hilja peale. Nii ema-kui isakurg hauduvad mõlemad kordamööda.
Meil on olnud tavaliselt 2-3 poega, kuid ühel aastal oli poegasid lausa 5. Toitu otsivad mõlemad kurevanemad. Kui pojad on väikesed ja kaitsetud, siis alati on üks kurevanem poegade juures valves. Kui pojad kasvavad ja nende toiduvajadus suureneb, otsivad toitu mõlemad vanemad.
Tegelikult on see müüt, et kurg toob noka vahel poegadele usse pessa. See nii kohe kindlasti ei ole. Kured kugistavad toidu alla, on selleks siis madu, konn või mõni värvuline ja pessa jõudes oksendavad poolseeditud toidu poegadele ette.
Seega kui kurg tahab maja juurde pesa ehitada, ei pea kartma, et ta toob ussid ka koju. Pigem vastupidi- kurg võib ussid kodu juurest ära süüa.
Kurepojad lennuvõimestuvad juuli lõpus, augusti alguses. Kohe peale lennuvõimestumist nad pesa ei hülga. Õpivad kõigepealt korralikult lendama ja süüa ise otsima ja alles siis lahkuvad. Kurepojad lahkuvad üldjuhul alati enne vanalinde. Kurevanematel ja kurepoegadel on lihtne vahet teha. Kui kurevanematel on nokk ja jalad punased, siis kurepoegadel mustad.
Praegu on meil kolmas pesa sama posti otsas. See tähendab seda, et kaks eelmist on allakukkunud. Esimese pesaga oli nii, et elektrikud tulid keset pesitsushooaega pesa allalükkama. Lindude häirimine pesitsusajal on seadusega keelatud, aga üle 20 aasta tagasi sellele niimoodi ei vaadatud. Kuna kured on äärmiselt pesapaigatruud linnud ja kaitsevad oma kodu väga, siis meie kured näitasid kõva vastupanu ja ründasid elektrikut niimoodi, et pesa jäigi puutumata.
Kahjuks sai pesa ikkagi kuidagi kahjustada ja sügisel vajus viltu ning kukkus maha. Kevadel ehitasid kured uue pesa. Teine kord kukkus pesa ise alla, kuna oli aastatega väga suureks ehitatud. Võin julgelt väita, et pesa võis kaaluda isegi 500 kg. Ja jälle ehitasid kured uue pesa. See lihtsalt näitab seda, kui pesapaigatruud linnud nad on.
Lõpetuseks üks tore lugu ka.
2002 aastal, kui ma ei eksi, kuulsin pesa alt mööda jalutades kuretita kähinat. Minu suureks üllatuseks leidsin elusa ja täiesti terve pisikese kurepoja pesa alt. Mingil põhjusel oli ta pesast välja kukkunud. Kuna teda tagasi pessa ei saanud panna, kasvatasime ta inimeste seas suureks.
Ostsime iga päev turu pealt talle räime, otsisin põllu pealt konnasid ja erinevaid ussikesi ja temast sai inimeste suur sõber. Kui ta lendama hakkas, siis lendas meiega põllu peale kaasa ja käis meil bussi vastas. Ta oli tõeline sõber ja kurepoeg sai hästi meie koeraga läbi. Kiusas teda ja sikutas sabast. Kurg tegi vahet omadel ja võõrastel, võõraid tükkis seljatagant ründama. Kahjuks või õnneks lind jääb linnuks ja sügisel oktoobris ta ikkagi järgnes oma rändeinstinktile ja lendas minema. Arvan, et ta sai hukka, sest tal puudus hirm inimeste ning ka loomade ees ja kõik inimesed kahjuks pole head. Pole teda enam kunagi näinud, kevadel tagasi ei tulnud. Kahjuks pole temast ühtegi pilti ega videot, kuna sel ajal ei olnud see tehnika kõigile kättesaadav.
Imelised linnud! Ma tõesti võiksin toonekurgedest lõpmatuseni rääkida :-)
Reelika Ljubajev
Fotod Reelika erakogust.