Kas metsloomi on vaja talvel toita?

Kas metsloomad saavad talvel ise hakkama?

Enamasti saavad küll. Külm ja lumine talv on Eesti looduse tavapärane osa ning metsloomad on sellega erineval viisil kohastunud.

Talve üleelamiseks võivad loomad:

• liikuda vähem ja säästa energiat;
• kasutada sügisel kogutud rasvavarusid;
• vahetada karvkatte paksema talvekarva vastu;
• muuta oma toiduvalikut;
• minna taliuinakusse või talveunne;
• rännata talveks soodsamatesse piirkondadesse.

Näiteks metskitsed söövad talvel puude ja põõsaste võrseid, pungi ning muud neile kättesaadavat looduslikku toitu. See, et loom liigub lumes aeglaselt või seisab pikalt ühe koha peal, ei tähenda veel, et ta vajab inimese abi.

Miks võib metsloomade toitmine kahju teha?

Metslooma toitmine tundub hooliva teona, kuid selle tagajärjed ei pruugi olla loomale head. Inimese pakutud toit on sageli ühekülgne või konkreetsele loomaliigile sobimatu.

Regulaarne lisatoitmine võib:

• harjutada metslooma inimese ja asulatega;
• vähendada looma loomulikku ettevaatlikkust;
• muuta looma inimese pakutavast toidust sõltuvaks;
• koondada palju loomi väikesesse piirkonda;
• suurendada haiguste ja parasiitide levikut;
• tekitada loomade vahel võitlust ning vigastusi;
• meelitada kodude lähedale ka kiskjaid ja närilisi.

Kui metskitsed või teised metsloomad harjuvad koduaia lähedalt toitu leidma, võivad nad hakata seal regulaarselt käima. Selle tulemusel võivad kannatada viljapuud, põõsad ja muud taimed.

Kas väga karmil talvel võib lisatoitmine olla vajalik?

Paks lumi, jäätunud lumekoorik või pikalt kestvad erakordsed ilmaolud võivad muuta loomuliku toidu leidmise raskemaks. See ei tähenda siiski, et iga inimene peaks metsloomadele omal algatusel toitu viima.

Metsloomade sihipärane lisasöötmine kuulub ulukihoolduse juurde ning seda peaksid vajaduse korral korraldama inimesed, kes tunnevad kohalikke loomi, nende arvukust ja sobivaid söötmisviise. Juhuslikult valitud toit või halvasti paigutatud söödakoht võib tekitada rohkem kahju kui kasu.

Kas metsloomale võib anda õunu, leiba või köögivilju?

Metsa ei tasu viia leiba, saiakesi, toidujäätmeid ega muud inimesele mõeldud toitu. Ka õunad, porgandid ja muud köögiviljad ei ole põhjus metsloomade omal algatusel toitmiseks.

Looma seedimine on kohastunud tema loomuliku toiduga. Suur kogus harjumatut või riknenud toitu võib põhjustada seedehäireid. Toidujäätmed võivad lisaks meelitada söögikohta eri loomaliike ning soodustada haiguste levikut.

Kas alustatud toitmist peab jätkama?

Keskkonnaameti soovitus alustatud toitmist enne lume sulamist mitte katkestada puudutab eelkõige talvist aialindude toitmist. Metsloomade puhul on parem omaalgatuslikku toitmist üldse mitte alustada.

Kui piirkonnas on juba olemas jahimeeste või teiste ulukihooldajate hallatav söödakoht, ei tohiks sinna ilma kokkuleppeta omalt poolt toitu juurde viia. Sööt peab sobima konkreetsetele liikidele ning söödakohta tuleb hooldada läbimõeldult.

Kuidas saab laps metsloomi talvel aidata?

Metsloomade abistamiseks ei pea neile tingimata toitu viima. Sageli on kõige parem abi see, kui loomale antakse rahu ja võimalus ise hakkama saada.

Lastega saab talvises looduses:

• otsida ja määrata loomajälgi;
• vaadelda jälgi ohutust kaugusest;
• uurida näritud oksi, käbisid ja teisi toitumisjälgi;
• hoida koer metsloomade läheduses rihma otsas;
• vältida loomade jälitamist ja talvitumispaikade häirimist;
• korjata metsast ära prügi ja nöörijupid, millesse loomad võivad takerduda.

Loomajälgede otsimine aitab lapsel mõista, et ka talvine mets on täis elu. Looma ennast ei pea alati nägema – tema käpajäljed, söödud käbid ja näritud oksad räägivad sageli terve loo.

Millal vajab metsloom päriselt abi?

Metsloom võib vajada inimese abi siis, kui ta on silmnähtavalt raskelt vigastatud, kuhugi kinni jäänud või sattunud olukorda, millest ta ise välja ei pääse.

Paljudel juhtudel ei tähenda looma ebatavaline käitumine veel hädaolukorda. Näiteks võib loom puhata, energiat säästa või inimese lahkumist oodata.

Hätta sattunud metslooma märgates:

1. hoia loomast ohutut kaugust;
2. ära puuduta ega vii looma koju;
3. ära paku talle omal algatusel toitu või ravimeid;
4. helista nõu saamiseks riigiinfo telefonile 1247;
5. kirjelda võimalikult täpselt looma seisundit ja asukohta.

Metsloomade puhul ei tähenda hoolimine alati sekkumist. Enamasti aitab neid kõige rohkem rahulik keskkond, loomulik toit ja piisav vahemaa inimesest.