Varem nad armastasid oma pesa teha puude latvadesse, kuid viimased aastakümned on enamus kurgesid kolinud oma pesa elektripostide otsa. Põhjus võib olla selles, et nende popullatsioon on kasvanud ja kõigile ei jagu häid pesapaikasid. Kuna kurg ehitab pesa iga-aasta järkjärgult kõrgemaks ja seega ka raskemaks, on üsna sage, kui puuotsa ehitatud pesapuu tormiga murdub. Elektriposti otsa ehitatud pesa on aga suureks peavaluks elektrikele, kuna kurgede väljaheide on väga söövitav ja kui pesa peaks alla kukkuma, lõhub elektriliine. Sellega seoses on hakatud paigaldama tehispesaaluseid.
Kuid minu kogemus, kui ma olen Eestimaal ringisõitnud ja vaadanud, siis kured ei taha neid väga omaks võtta. Ma ise arvan, et põhjuseks võib olla tehisaluse materjal või ka see,et lindude arvates on sinna pesa ehitada ebaturvaline.Paljud kured on lihtsalt kolinud järgmise elektriposti otsa ja teinud sinna oma pesa.
Toonekured on äärmiselt pesapaigatruud linnud. Kui nad on mingi koha endale valinud, on neid raske sealt ära ajada.
Pesa teevad nad üldjuhul inimeste lähedusse, kuna inimene pakub neile turvatunnet. Röövlinnud ja röövloomad hoiab inimene eemale ja seega on kurgedel turvalisem oma poegasid kasvatada. Kurgedel pole palju vaenlasi, kuid kotkad, kullid võivad nende poegadele ohtlikud küll olla. Kui meil maal kotkas kõrgel lendab, muutuvad kured alati hästi rahutuks ja plagistavad nokka.
Pesa ehitavad nad okstest, kuid võivad pessa vedada ka kiletükke, riidekaltse või muud sellist, mis hästi noka vahele mahub.
Ja pesa ehitavad nad kiiresti. Kui pesitsemine pressib peale, võivad nad pesa valmis teha paari päevaga.
Kured saabuvad tavaliselt aprilli algul ja aprilli keskpaigas ning lahkuvad Eestist augusti lõpu poole. Üksikuid kurgi võib näha juba märtsis ja mõnda kurge on näha veel septembris-oktoobris. Talvituma nad ei jää, kuigi on iga-aasta siiski nähtud 1-2 kurge, kes mingil põhjusel pole ära lennanud (kas liiga vana või vigastatud). Kurg võib talve meil üleelada, kuid sõltub siis täielikult inimesest, kes talle süüa annab.
Kurg toitub putukatest, konnadest, madudest, sööb ka väiksemaid linde ja jänesepoegasid. Linnupoegade söömise pärast paljudele inimestele kured ei meeldi. Võib rahulik olla ja ei pea kartma, kui kurg maasikapõllul või marjapõõsaste vahel jalutab. Ta ei söö marju, pigem otsib seal peituvaid tigusid või muid ussikesi.
Talvituvad kured Aafrikas ja nad lendavad sinna salkadena. Kogunevad kuskil Eestis põldudel ja lendavad vaikselt minema.
Valged- toonekured ei laula ega tee mingit häält, kuna nende häälepaelad on taandarenenud.. Ainukeseks suhtlusviisiks ongi neil nokaplagin. Nokka plagistades kured tervitavad oma kaaslast ja annavad ka sissetungijatele plaginaga teada, et nad pole oodatud ja et neid on märgatud.
Kurepojad teevad sellist erilist kähisevat või vinguvat häält, kui vanemad neile süüa toovad.
Nokk on kurgedel võimas relv, nokaga võib konkurentidele/sissetungijatele tõsiseid vigastusi tekitada. Inimesele kurg ohtlik ei ole, ta hoiab inimesega distantsi, kui just kurepoegasid ei ohusta. Seljuhul on rünnak tõenäoline.
Imelised linnud! Ma tõesti võiksin toonekurgedest lõpmatuseni rääkida :-)
Reelika Ljubajev
Fotod Reelika erakogust.