Milleks vajab jaaniuss helendavat "laternat"?

Suveõhtul võib rohu sees märgata väikest rohekat tulukest. See ei ole uss ega pisike lamp – helendab hoopis emane jaanimardikas ehk rahvakeeli jaaniuss, kes annab valgusega isasele märku: „Olen siin!”

Tiibadeta emane jaanimardikas helendab rohuliblel suveõhtuses niidus.AI-illustratsioon: AnneP / Lastega.ee

Jaaniuss on tegelikult mardikas

Rahvapärane nimi „jaaniuss” on veidi eksitav. Jaanimardikas (Lampyris noctiluca) kuulub mardikate hulka.

Emane ja isane jaanimardikas näevad üsna erinevad välja. Isasel on tiivad ja ta suudab lennata. Täiskasvanud emane on tiibadeta ning tema pikk lüliline keha meenutab pigem vastset – sellest ongi tulnud nimetus „jaaniuss”.

Miks jaaniuss helendab?

Rohekalt helendab eelkõige täiskasvanud emane jaanimardikas. Tema tagakehas asuvad helenduselundid, mille abil tekib bioluminestsents – organism toodab keemilise reaktsiooni käigus ise valgust.

Emase jaoks on valgus märguanne. Ta tõuseb sageli rohukõrrele või mõnele teisele hästi nähtavale kohale ning helendab, et lennuvõimeline isane võiks ta pimeduses üles leida.

Jaanimardika valgus on niinimetatud külm valgus: erinevalt näiteks küünlaleegist ei teki helendamisel märkimisväärselt soojust.

Millal võib jaaniussi näha?

Täiskasvanud jaanimardikaid võib märgata suvel, kõige sagedamini juunis ja juulis. Helendavat emast tasub otsida pärast päikeseloojangut pimedamates kohtades, kus kunstlikku valgust on vähe.

Jaanimardikatele sobivad näiteks rohumaad, metsaservad, võsastikud ja teised paigad, kus leidub nende vastsetele toiduks tigusid.

Mida jaaniuss sööb?

Suurema osa söömisest teeb jaanimardikas ära vastsena. Vastsed on röövtoidulised ning nende saagiks on eelkõige teod ja nälkjad.

Täiskasvanud jaanimardika elu on seevastu lühike ja keskendub paarilise leidmisele ning paljunemisele. Täiskasvanud jaanimardikad üldjuhul enam ei toitu.

Kuidas saab munast helendav jaanimardikas?

Jaanimardikas areneb täismoondega nagu teisedki mardikad:

  1. emane muneb munad;
  2. munadest kooruvad vastsed;
  3. vastsed toituvad, kasvavad ja talvituvad;
  4. vastne nukkub;
  5. nukust väljub täiskasvanud jaanimardikas.

Vastsejärk kestab täiskasvanud mardika eluga võrreldes kaua ning võib ulatuda mitme aastani. Täiskasvanuna jääb jaanimardikal aega vaid mõneks nädalaks, et leida paariline ja anda algus järgmisele põlvkonnale.

Kas ainult täiskasvanud emane oskab helendada?

Kõige eredamalt märkame täiskasvanud emase valgust, sest ta kasutab seda isase ligimeelitamiseks. Helendusvõime ei piirdu siiski ainult täiskasvanud emasega – ka jaanimardika vastsed võivad nõrgalt helendada.

Teeme koos

Kui lähete soojal suveõhtul jaaniussi otsima, muutke otsimine väikeseks loodusvaatluseks.

  • Valige pimedam rohumaa või metsaserv, kus pole palju tänava- ja aiavalgust.
  • Oodake, kuni väljas on piisavalt hämar, ja vaadake rahulikult rohu sisse ning taimede vahele.
  • Kui märkate rohekat tulukest, jälgige seda eemalt – jaanimardikat pole vaatlemiseks vaja kätte võtta.
  • Arutage lapsega: miks on pimedas antud valgussignaali lihtsam märgata kui päeval?

Lastega.ee jaanivaatlus

2022. aasta jaaniõhtu oli soe ning jaanimardikad olid aktiivsed. Märkasime õhtu jooksul hulgaliselt helendavaid jaaniusse ning meil õnnestus näha ka teineteist leidnud jaanimardikapaari.

Selline leid annab hea põhjuse samasse paika ka järgmisel suvel tagasi minna. Lapsega võib üles märkida vaatluskoha, kuupäeva ja kellaaja ning võrrelda, kas jaanimardikaid on eri aastatel näha samas kohas ja samal ajal.

Jaanimardikas ehk rahvakeeli jaaniuss

Algallikad

Kuidas see artikkel sündis?

Artikkel ühendab kontrollitud loodusinfo Lastega.ee enda vaatlusega. 2022. aasta soojal jaaniõhtul nägime hulgaliselt helendavaid jaaniusse ning märkasime ka teineteist leidnud jaanimardikapaari. Artikli faktiosa on 2026. aastal uuendatud ja kontrollitud tänapäevaste loodusallikate põhjal.

Samal teemal:
Väike jaanimardikas