Vaata Jõululaule ja luuletusi ja omaloomingulisi jõululuuletusi.
Vaata jõulukombeid ja -mänge.
Jõulude erinevad tähendused:
- Jõulud on püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev.
- Osade inimeste jaoks on see:
- muistne talvise pööripäeva tähistamine 21.–27. detsembril
- kristlik Jeesuse sündimise tähistamine 25.–27. detsembril
- uuem kombestik nagu näiteks Coca-Cola kompanii reklaamidelt pärinev punase kuue ja valge habemega jõuluvana
Muistne talvise pööripäeva tähistamine 21.–27. detsembril
Talvine pööripäev
- Talvine pööripäev ehk talvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 21. või 22. detsembril, millal on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö.
- Päike asub seniidis lõunapöörijoone kohal. Põhjapooluselt põhjapolaarjooneni on polaaröö ja lõunapooluselt lõunapolaarjooneni on polaarpäev.
- Talvisest pööripäevast alates põhjapoolkeral päeva pikkus suureneb ja öö pikkus väheneb, aga lõunapoolkeral öö pikkus suureneb ja päeva pikkus väheneb.
- Põhjapoolkera rahvad tähistavad talvist pööripäeva pikema pühadeperioodiga - jõuludega.
- valguse taastuleku tähistamise kombed ulatuvad juba esiajalukku
Jõulud
- Eestikeelne nimetus jõulud tuleneb muinasskandinaavia sõnast jul (vanainglise nimetus yule).
- Väga mitmel pool Lõuna-Eestis kutsuti jõulusid varem ka teise, vanema nimetusega talvistepühad, talvsi-, taliste-, talsipühad ( (Võru-, Setu- ja Mulgimaal)
- see sarnaneb balti ja slaavi nimetustega.
- Jõuluaja kestust on arvutatud erinevalt: tavaliselt toomapäevast ehk 21. detsembrist kolmekuningapäevani ehk 6. (või 7.) jaanuarini.
Kristlik Jeesuse sündimise tähistamine 25.–27. detsembril
- Ristiusu levikuga Eestis omandas muistne talvepüha Jeesuse sünnipäeva lisatähenduse ning jõulupühade kombestikku lisandus kirikuskäimine.
- Jõulupühade tsükkel koos kirikuaasta algusega algab 1. advendil – neljandal pühapäeval enne jõule.
- Adventi hakati tähistama Prantsusmaal ning Hispaanias 4. sajandi lõpul, mujal Euroopas 6.–10. sajandil.
- Advendiaeg on paastuaeg ning heategevusele pühendatud aeg.
-
Rahvapühaks kujunesid jõulud kui Kristuse sünnipäev Põhjamaades alles 14. sajandil.
-
Jõuluõhtu jumalateenistuste pidamise tava pole ka iseenesest kuigi vana: Eesti- ja Liivimaa luterlikus kirikus sai see kombeks alles 19. sajandi teisel poolel.
-
Eestis on jõulud kestnud Kristuse sünnist ehk 24. detsembrist 6. jaanuarini
- Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on esimene ja teine jõulupüha (25. ja 26. detsember) riigipühad ja puhkepäevad, alates 2005. aastasta ka jõululaupäev.
Uuem kombestik
- Jõulukombestikku mõjutab järjest rohkem rahvusvaheline traditsioon.
- Skandinaaviast on üle võetud komme asetada akendele advendiküünlad.
- Paljudes lastega peredes pannakse jõulude eel õhtuti aknalauale suss, kuhu toob maiustusi päkapikk – jõuluvana abiline, kes kontrollib ja talle ette kannab, kas lapsed on hästi käitunud.
- Rahvusringhääling kannab üle nii jõululaupäeva kui esimese jõulupüha jumalateenistusi.
Algallikad:
- Vikipedia
- Vikipeedia: Talvine pööripäev
- BERTA Jõulud - 24. detsember – 6.jaanuar
- Õhtuleht.ee Marju Kõivupuu | Meie jõulud ja aastavahetus – midagi vana, midagi uut, midagi laenatut 20.12.2019