Traditsiooniliselt on eestlaste jõululaud aasta kõige külluslikum.

Kas tead, et jõululaud on eestlastel olnud juba sajandeid aasta kõige rikkalikum ja pidulikum? Kui muul ajal pidi läbi ajama tagasihoidlikult, siis jõuluõhtul laoti lauale kõik, mis hea ja parem - see oli tõeline pidu nii kehale kui hingele!

Pixaby

Vanal ajal sõid jõulurahus ka hinged

Ennevanasti usuti, et jõulusöömaaeg toob õnne ja jõudu kogu järgmiseks aastaks. Seepärast söödi jõuluõhtul vähemalt seitse korda - ikka selleks, et uus aasta tuleks hea ja külluslik.

  • Laual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (tihti poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid.
  • Lisaks pakuti pähkleid, kapsaid, keedetud ube, herneid, naereid, kala ja võid – kõike, mis kodus leidus ja mida süda ihkas.
  • Iga suutäis oli justkui väike soov tulevaseks aastaks - tugevust, tervist ja rõõmu!

Kuidas lapsed jõululauas särasid

Ahjaa, ja laste rõõm - see oli eriline! Kui tavaliselt jagas talus toitu pereisa ja lapsed ei tohtinud ise leivakääru võtta, siis jõulude ajal tehti erand. Isegi kõige väiksem sai oma käega saia võtta ja maitsta jõuluime! Pole ime, et vanarahvas laulis:

“Jõuaks, jõuaks jõulud tulla, siis saaks lapsed saia süüa, oma käega ossi võtta.”

Tee oma perele tänapäevane jõululaud

Kui tahad vana traditsiooni elus hoida, võid luua oma pere jõululaua traditsiooni - natuke vana ja natuke uut. Lase lastel ise valida mõni roog, mida nad tahaksid valmistada, või tehke koos “vana aja” kapsaroog. Oluline pole mitte roogade arv, vaid see soe ja rõõmus tunne, mis tekib, kui kõik istuvad korraga laua taha ja naeravad ühest ja samast naljast.

Soovitus: Uuri veel toredaid jõulukombeid ja perega koos meisterdamise ideid rubriigist JÕULUD - leiad sealt mõtteid, mis toovad jõulupühadesse tõelist rõõmu!

Retsepte

Uuri jõulukombeid