Miks tuleb jalgratas sõitja järgi seadistada?
Jalgrattasõitu peetakse oskuseks, mis kord selgeks õpituna enam ei unune. Lühikese ja rahuliku sõidu puhul ei pruugi ratta seadistus suurt rolli mängida, kuid pikematel sõitudel muutub see väga oluliseks.
Õigesti seadistatud jalgratas aitab sõita mugavamalt, kasutada energiat tõhusamalt ning vähendab põlvede, selja, õlgade ja randmete ülekoormust.
Viis kokkupuutepunkti jalgrattaga
Jalgrattur puutub rattaga kokku viies punktis:
- kaks kätt juhtraual;
- kaks jalga pedaalidel;
- istmik sadulal.
Kõik need kokkupuutepunktid mõjutavad sõiduasendit. Kui üks neist on valesti seadistatud, võib keha hakata seda kompenseerima ning pikema sõidu järel tekib väsimus või valu.
Kuidas valida õige sadula kõrgus?
Vale sadula kõrgus on üks sagedasemaid ebamugavuse põhjuseid.
- Liiga madala sadulaga jäävad põlved pidevalt kõverasse ning põlved ja reielihased väsivad kiiremini.
- Liiga kõrge sadula korral peab sõitja pedaalini ulatumiseks puusi küljelt küljele liigutama või jalga liigselt sirutama.
Sadula kõrgust saab kontrollida lihtsalt:
- istu sadulale;
- aseta kand kõige alumises asendis olevale pedaalile;
- jalg peaks olema peaaegu sirge;
- tavapäraselt päkaga pedaalides jääb põlv veidi kõveraks;
- pedaalimise ajal ei tohiks puusad küljelt küljele kõikuda.
Kui seadistad ratast lapsele, arvesta tema kogemusega. Algajal lapsel annab veidi madalam sadul peatumisel rohkem kindlustunnet. Kui sõiduoskus paraneb, võib sadulat järk-järgult tõsta, et pedaalimine oleks mugavam ja tõhusam.
Kontrolli ka juhtrauda ja sadulat
Lisaks sadula kõrgusele mõjutavad sõidumugavust juhtraud ja sadula asend.
- käed peaksid ulatuma mugavalt juhtrauale;
- küünarnukid võiksid jääda kergelt kõveraks;
- õlad peaksid olema lõdvestunud;
- pidurilinkideni peab ulatuma ilma käsi juhtraualt tõstmata;
- sadul võiks olla enam-vähem horisontaalses asendis.
Millest annab vale seadistus märku?
Kui pärast sõitu tekib korduvalt valu või ebamugavus, tasub kõigepealt üle vaadata ratta seadistus.
Probleem võib avalduda:
- põlvedes;
- reielihastes;
- istmikus;
- alaseljas;
- õlavöötmes;
- randmetes või kätes;
- kaelas.
Valu ei pea rattasõidu juurde kuuluma. Sageli aitab juba sadula või juhtraua õige reguleerimine.
Harjutused toetavad mugavat rattasõitu
Tallinna Ülikooli spordipedagoogika teaduri Indrek Rannama sõnul aitab lisaks õigesti seadistatud rattale kaasa ka tugev tugilihaskond.
Kasulik on teha 2–3 korda nädalas harjutusi, mis tugevdavad:
- kere keskosa;
- selja- ja tuharalihaseid;
- tasakaalu;
- puusade liikuvust;
- õlavöötme liikuvust.
Laste puhul on parim treening mitmekülgne liikumine – jooksmine, ronimine, hüppamine ja mängimine.
Enne sõitu kontrolli ratta tehnilist seisukorda
Õige sõiduasend ei taga veel turvalist sõitu. Enne teele asumist kontrolli alati, et:
- pidurid töötavad;
- rehvides on piisavalt õhku;
- juhtraud ja sadul on kindlalt kinni;
- kett liigub sujuvalt;
- signaalkell töötab;
- ees on valge ja taga punane helkur;
- vähemalt ühe ratta mõlemal küljel on kollane või valge külghelkur;
- pimeda ajal või halva nähtavuse korral põlevad ees valge ja taga punane tuli.
Alla 16-aastane jalgrattur peab teel sõites kandma kinnitatud jalgratturikiivrit.
Kokkuvõte
Mugav rattasõit algab õigesti seadistatud jalgrattast. Kontrolli sadula kõrgust, juhtraua asendit ning ratta tehnilist seisukorda. Kui lisad sellele regulaarse liikumise ja tugeva tugilihaskonna, muutub rattasõit mugavamaks, turvalisemaks ja nauditavamaks.
Kui soovid teada, kuidas valida lapsele õige suurusega jalgratas, kiiver ja muu vajalik varustus, loe ka artiklit Kas jalgratas on lapsele sobiva suurusega?
Algallikad ja lisalugemine:
- Tallinna Ülikool: Kuidas jalgrattaga õigesti sõita?, Indrek Rannama, 15.02.2016
- 1 minuti loeng: Kuidas jalgrattaga õigesti sõita?
- Liiklusseadus
