Eesti riigivapp

Eesti riigivapp on üks meie riigi olulisemaid sümboleid. See märgib riigi toimimist, riigivõimu kehtivust ja põhiseadusliku korra järjepidevust. Riigivapp loob visuaalse sideme riigi ja tema asutuste vahel ning aitab inimestel ära tunda ametlikku ja usaldusväärset teavet.

Kes ja kuidas kasutab riigivappi?

Riigivapi kasutamise õigus on riigiasutustel ning riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel. Riigivapp annab märku, et tegemist on ametliku riikliku teabe, otsuse või sümboolikaga.

Eesti Vabariigil on kasutusel kaks riigivappi: suur riigivapp ja väike riigivapp.

Fotod: Vikipeedia

Suur ja väike riigivapp

  • Suur riigivapp on Eesti Vabariigi esindusvapp.
    • Kuldsel kilbil on kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi.
    • Kilpi ümbritsevad külgedelt ja alt kaks ristuvat kuldset tammeoksa.
  • Väike riigivapp on põhiseadusliku riigivõimu tunnus.
    • Kuldsel kilbil on kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi.

Riigivapi täpse kuju ja kasutamise korra kehtestab riigivapi seadus .

Riigivapi kujunemise lugu:

Eesti riigivapi kujunemine on olnud pikk ja mitme etapiga protsess, mis algas pärast Eesti riikliku iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aasta veebruaris. Noor riik vajas oma sümboleid, mis oleksid väärikad, selged ja eestlaslikud.

1918. aasta detsembris andis valitsus Haridusministeeriumile ülesande korraldada riigisümbolite konkurss. Eesmärk oli leida riigivapp, mis oleks lihtne, arusaadav ja sobiks iseseisva Eesti tunnuseks.

Esimene riigivapi konkurss kuulutati välja 1919. aasta mais, kuid sobivat lahendust ei leitud. Ka järgmised katsed aastatel 1921 ja 1922 ei andnud oodatud tulemust. 1923. aastal pöörduti kunstnike poole ettepanekuga esitada uusi kavandeid ning 1924. aasta aprillis valiti välja üks variant, kuid seda ei vormistatud veel riigivapiks.

1925. aastal tõstatas riigivapi vajalikkuse uuesti Välisministeerium. Selle tulemusena lihtsustati varasemat kavandit ning kujundus omandas üldjoontes tänapäevase kuju.

19. juunil 1925 võeti vastu riigivapi seadus, mis jõustus 21. juulil 1925. Sellega kinnitati ametlikult Eesti riigivapp.

1940. aastal keelasid okupatsioonivõimud Eesti riigivapi kasutamise. Riigivapi kujutised eemaldati ja hävitati avalikust ruumist.

Pärast Eesti taasiseseisvumist taastati 1993. aastal okupatsioonieelses Eestis kehtinud riigivapi kasutamine. Üleminekuperioodil korrastati ka riigivapi etalonkujutised, et need oleksid kunstiliselt selged ja ühtselt kasutatavad.

1. juulil 1993 jõustus uus riigivapi seadus, mis kehtestab riigivapi kasutamise korra tänapäeval.

Faktiriba: Eesti riigivapi kujunemine

  • 1918 veebruar - kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus; noor riik vajas oma sümboleid.
  • 1918 detsember - valitsus andis Haridusministeeriumile ülesande korraldada riigisümbolite konkurss.
  • 1919 mai - kuulutati välja esimene riigivapi konkurss; sobivat lahendust ei leitud.
  • 1921 - toimus teine konkurss, mis samuti ei andnud tulemust.
  • 1922 jaanuar - valitsus püüdis riigivappi valida, kuid edutult.
  • 1923 - pöörduti kunstnike poole uute kavandite saamiseks.
  • 1924 aprill - valiti välja üks kavand, kuid seda ei vormistatud veel riigivapiks.
  • 1925 - Välisministeerium tõstatas riigivapi vajaduse uuesti; kavandit lihtsustati.
  • 19. juuni 1925 - võeti vastu riigivapi seadus.
  • 21. juuli 1925 - riigivapi seadus jõustus; kinnitati ametlik Eesti riigivapp.
  • 1940 - okupatsioonivõimud keelasid Eesti riigivapi kasutamise.
  • 1993 - taastati okupatsioonieelses Eestis kehtinud riigivapi kasutamine ja korrastati etalonkujutised.
  • 1. juuli 1993 - jõustus uus riigivapi seadus.

Eesti riigivapi kujunemisloost saad täpsemalt lugeda Riigikogu artiklist „Eesti riigivapi lugu“ . Seal saad ühtlasi teada, kust pärinevad vapil kujutatud kolm lõvi – Eesti looduses ju lõvisid ei esine.

Riigivapi etalonkujutised

Riigivapi etalonkujutised kehtestatakse seadusega. Need määravad kindlaks, milline peab riigivapp täpselt välja nägema.

  • 1925 – kehtestati esimesed riigivapi etalonkujutised.
  • Peagi selgus, et nende teostus oli nõrk ja puudustega: lõvid olid liiga detailsed ja ruumilised, tammeoksad kohati kolmekihiliste lehekimpudega ning tõrud pikkade longus varte otsas. Esines ka sümmeetriavigu.
  • Kuna selliseid etalonkujutisi oli raske reprodutseerida, asuti riigivappi lihtsustama ja stiliseerima. Kahjuks jäi see tulemus omal ajal seadusandja poolt kinnitamata.
  • 1993 – taasiseseisvumise järel korrastati etalonkujutised uuesti: säilitati kõik olulised tunnused, kuid vapp muudeti kunstiliselt selgemaks ja kasutuskindlamaks.
  • Tulemuseks on riigivapp, mis säilitab oma tunnused ka tugeval vähendamisel trükitehnikas, pitsatitel ja rahatähtedel.
  • 2005 – stiliseeriti vapilõvide silmad, muutes need hõbedastest mustadeks, kuna hõbedased silmad muutsid lõvide ilme tigedaks ja õelaks.