Mis on jääkarussell ja kuidas see töötab?

Jääkarussell võib olla keskposti ümber liikuvate kelkudega püürhäll või veepinnal pöörlev jääketas. Uuri, kuidas need talvised karussellid töötavad ja mille poolest erinevad.

Traditsiooniline jääkarussell, kus kaks last sõidavad keskposti külge kinnitatud kelgulIllustratsioon: © AnneP, AI

Mis on jääkarussell?

Kõige vanem ja traditsioonilisem jääkarussell meenutab jääl liikuvat ringkiike. Jää sisse kinnitatakse tugev post ehk telg, mille külge ühendatakse pikk ritv. Ridva teises otsas on kelk või iste. Kui ridvale hoog sisse lükata, hakkab kelk ümber posti ringikujuliselt liikuma.

Eesti Keele Instituudi Sõnaveeb kirjeldab jääkarusselli kui ridva abil teljeks oleva posti külge kinnitatud kelku, mis liigub jää peal ringikujuliselt. Tegemist on ühe rahvapärase talvise meelelahutusvahendiga.

Vaata sõna „jääkarussell“ tähendust Sõnaveebist →

Milliseid jääkarusselle tehakse?

Jääkarusselli nime kasutatakse tänapäeval mitme erineva talvise lahenduse kohta.

1. Posti ja kelguga jääkarussell

See on traditsiooniline jääkarussell. Jääs oleva posti külge kinnitatakse pikk ritv ning ridva otsa kelk või iste. Karusselli lükatakse kätega või antakse sellele hoogu spetsiaalse hoova abil.

Mõnes Eesti piirkonnas on sellist jääkarusselli nimetatud ka püürhälliks. Nimetus viitab pöörlemisele ja hälli või kiige moodi liikumisele.

2. Jääst välja lõigatud pöörlev ketas

Tänapäeval tehakse ka suuri jääkarusselle, mille puhul lõigatakse järve- või merejää sisse ring. Tekkinud jääketas eraldatakse ümbritsevast jääst ning pannakse vee peal pöörlema.

Sellise jääkarusselli liigutamiseks on kasutatud inimeste jõudu, köisi, paadimootorit või muid tehnilisi lahendusi. Väga suuri jääkettaid valmistatakse tavaliselt kogukonnaüritustel või talvefestivalidel, kus tööd korraldavad vajalike oskuste ja varustusega täiskasvanud.

3. Looduslikult tekkinud jääketas

Harva võib looduses tekkida ka ümmargune jääketas, mis pöörleb veevoolu mõjul. Seda nimetatakse looduslikuks jääkettaks või jää-ringiks. See võib välimuselt meenutada inimeste valmistatud jääkarusselli, kuid ei ole sama mis rahvapärane posti ja kelguga talvine lõbustusvahend.

Kuidas traditsiooniline jääkarussell töötab?

Traditsioonilise jääkarusselli keskmes on tugev post ehk telg. Selle külge kinnitatud ritv saab liikuda ümber posti ning viib endaga kaasa ridva otsas oleva kelgu.

Karusselli liikumiseks on vaja kolme põhilist osa:

  • keskpunkti – jäässe kinnitatud post või muu tugev telg;
  • ühendust – pikk ritv, latt või tugev köis;
  • liikuvat osa – kelk või iste, mis liigub ümber keskpunkti.

Kui ritva lükata, hakkab kelk liikuma ringikujuliselt. Mida kaugemal asub kelk keskpunktist ja mida tugevamalt karussellile hoogu antakse, seda suuremaks võib muutuda kelgu liikumiskiirus.

Proovi liikumist ilma jääta

Jääkarusselli tööpõhimõtet saab lapsega uurida ka kodus või õues, ilma veekogu jääle minemata.

Seo mänguauto või väike kelk nööri külge. Hoia nööri teisest otsast kinni ja liiguta mänguasja aeglaselt ringikujuliselt. Nööri hoidev käsi on nagu jääkarusselli keskpunkt ning nöör täidab ridva ülesannet.

Proovige koos:

  • mis juhtub, kui nöör on lühem või pikem;
  • kuidas muutub liikumine, kui annate rohkem hoogu;
  • miks liigub mänguasi ringis ega sõida otse edasi.

Ahaa – nii saab jääkarusselli liikumist uurida ka soojas toas!

Kas jääkarussell on vana vastlakomme?

Jääkarusselle on Eestis tehtud talvise lõbustusena juba ammu. Eesti rahvakalendri vastlapäeva kirjelduses märgitakse, et lumest vabal jääl tehti jääkarusselle ning karusselli post külmutati külmade saabudes jää sisse.

Jääkarussell sobis hästi vastlaaja liulaskmise ja ühise talverõõmuga. Selle valmistamine nõudis tavaliselt mitme inimese koostööd ning sõitma mahtus kordamööda kogu pere või külarahvas.

Loe vastlapäeva kommetest Eesti rahvakalendrist →

Kas jääkarusselliga sõitmine on ohutu?

Jääkarussell võib liikuda ootamatult kiiresti. Seetõttu ei ole looduslikule veekogule jääkarusselli ehitamine lapse iseseisev tegevus ega tavaline kodune meisterdamine.

Jääkarusselli valmistamist ja kasutamist peavad korraldama täiskasvanud, kes oskavad hinnata jääolusid, konstruktsiooni tugevust, liikumiskiirust ja sõiduala ohutust.

Oluline teada!

  • Laps ei lähe loodusliku veekogu jääle üksi.
  • Jääolusid tuleb hinnata kogu kasutataval alal, mitte ainult ühes mõõtmiskohas.
  • Jääs võivad olla nõrgad kohad, praod ja jääkarusselli valmistamisel tekkinud lõiked või avatud vesi.
  • Sõitjate ümber peab olema piisavalt suur takistusteta ohuala.
  • Karusselli ei kasutata, kui konstruktsioon logiseb või sõit muutub liiga kiireks.
  • Jääle minnes peavad kaasas olema sobivad ohutusvahendid.
  • Kui inimene satub veekogul ohtu, tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

Päästeamet soovitab jääkattele minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Ka piisava paksusega jää korral võivad jääolud ühe veekogu piires oluliselt erineda.

Kontrolli jääolusid ja loe Päästeameti jääohutuse juhiseid →

Vaata, milliseid jääkarusselle on tehtud

Eestis ja Soomes on valmistatud väga erineva suuruse ja ehitusega jääkarusselle. Mõni neist meenutab vana külakiike, teine aga on hiiglaslik jääst välja lõigatud pöörlev ketas.

Korduma kippuvad küsimused

Kas jääkarussell on loodusnähtus?

Traditsiooniline jääkarussell ei ole loodusnähtus, vaid inimeste ehitatud talvine lõbustusvahend. Looduses võib siiski harva tekkida pöörlev jääketas, mis välimuselt jääkarusselli meenutab.

Mis vahe on jääkarussellil ja pöörleval jääkettal?

Traditsioonilise jääkarusselli puhul liigub kelk ümber jääs oleva posti. Pöörleva jääketta puhul lõigatakse jää sisse suur ring ning kogu jääketas pannakse vee peal pöörlema.

Mis on püürhäll?

Püürhäll on piirkondlik nimetus traditsioonilise jääkarusselli kohta. See meenutab jääl liikuvat ringkiike, mille puhul kelk liigub pika ridva abil ümber keskse posti.

Kas pere võib ise jääkarusselli ehitada?

Looduslikule veekogule jääkarusselli ehitamine nõuab jääolude hindamist, sobivaid töövahendeid ja ohutusala korraldamist. Seda ei tohiks käsitleda lapse iseseisva tegevuse ega lihtsa pere meisterdamisena.

Kas jääkarussell kuulub vastlapäeva juurde?

Jääkarussell on üks Eesti vanu talviseid lõbustusvahendeid ning seda on tehtud ka vastlaajal. Vastlapäeva keskne traditsioon on siiski liulaskmine; jääkarussell on üks selle talvise liikumisrõõmu erilisemaid vorme.

Kuidas see artikkel sündis?

Artikkel on koostatud Lastega.ee toimetuse poolt, et selgitada lastele ja lapsevanematele, mida tähendab sõna „jääkarussell“, kuidas erinevad jääkarussellid töötavad ning miks tuleb loodusliku veekogu jääl tegutsedes pöörata erilist tähelepanu ohutusele.

Selgituste koostamisel kasutati Eesti Keele Instituudi Sõnaveebi, Eesti rahvakalendri ja Päästeameti jääohutuse materjale.