Illustratsioon: © AnneP, AI
Õpetus:
Mis on püürhäll?
Püürhäll oli talvine lõbustusvahend, mida tehti suurele ja tasasele jääväljale. Selle keskmes oli jäässe kinnitatud tugev post. Posti otsa paigutati rattarumm või muu pöörlemist võimaldav osa ning selle külge kinnitati pikad latid koos kelkudega.
Kui keskosa keppide või hoobade abil pöörlema lükati, hakkasid lattide otsas olevad kelgud ümber posti ringikujuliselt liikuma.
Nimetus „püürhäll“ seostub keerlemise ja ringikujulise liikumisega. Tänapäeval tunneme samalaadset talvist lõbustusvahendit kõige sagedamini jääkarusselli nime all.
Mida räägib vana rahvaluulekirjeldus?
Eesti Rahvaluule Arhiivis on säilinud püürhälli kirjeldus, mis pandi kirja 1935. aastal Setomaal Meremäe vallas Küllätüvä külas.
Kirjelduse järgi külmutati tasasele jääväljale tugev post. Selle otsa pandi rattarumm ning rummu külge kinnitati pikad latid koos kelkudega. Keskosa lükati keppidega pöörlema.
Arhiivitekstist selgub ka, et sõit võis muutuda väga kiireks. Seetõttu peeti seda tollal eelkõige suuremate poiste meelelahutuseks.
Vaata püürhälli algupärast kirjeldust Eesti Rahvaluule Arhiivis →
Jääkarussell Lindi kalurikülas
Videol nähtav jääkarussell valmis 2017. aastal Pärnumaal Lindi kaluriküla merejääl. Selle tegid kohaliku kogukonna lastele Jüri Kivirand, Toivo Viital ja Ülo Paiso.
Ka selle jääkarusselli keskmes oli jäässe kinnitatud post. Posti külge ühendatud pikkade lattide otsas olid kelgud ning täiskasvanud andsid karussellile keskosa juures hoogu.
Lindi jääkarussell näitab, kuidas vana talvise mängu põhimõtet on kasutatud ka tänapäeval: tugev keskpunkt, ümber selle pöörlevad latid ning lattide otsas liikuvad kelgud.
Kuidas püürhäll töötab?
Püürhälli tööpõhimõte on lihtne: keskpost püsib paigal, kuid selle külge ühendatud latt saab ümber posti pöörelda. Lati otsas olev kelk liigub seetõttu ringikujuliselt ümber keskpunkti.
Mida pikem on latt ja mida rohkem karussellile hoogu anda, seda suuremaks võib muutuda kelgu liikumiskiirus. See on ka põhjus, miks püürhälli kasutamisel tuleb kiirust hoolikalt kontrollida.
Loe lähemalt, mis on jääkarussell ja kuidas see töötab →
Kas püürhälli võib ise ehitada?
Püürhälli kirjeldus on põnev osa Eesti talvemängude ajaloost, kuid looduslikule veekogule selle ehitamine ei ole lapse iseseisev tegevus ega lihtne pere meisterdamine.
Oluline teada!
- Püürhälli võivad rajada ainult vajalike oskuste ja töövahenditega täiskasvanud.
- Jääolusid tuleb kontrollida kogu kasutataval alal.
- Konstruktsioon peab olema tugev ja regulaarselt üle kontrollitud.
- Kelkude liikumistee ümber peab olema avar takistusteta ohuala.
- Sõitjate arvu ja liikumiskiirust peab piirama.
- Lapsed ei lähe loodusliku veekogu jääle ilma täiskasvanuta.
- Jääle minnes peavad kaasas olema sobivad ohutusvahendid.
Päästeameti järgi võib jääkattele minna alles siis, kui jää paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Ka piisava paksusega jää korral võivad ühe veekogu jääolud olla väga erinevad.
Kontrolli jääolusid ja loe Päästeameti jääohutuse juhiseid →
Uurige koos lapsega
Vaadake videot ning püüdke märgata püürhälli kolme kõige olulisemat osa:
- jäässe kinnitatud keskpost;
- ümber keskposti pöörlevad pikad latid;
- lattide otsas liikuvad kelgud.
Seejärel võrrelge püürhälli tänapäevaste jääst välja lõigatud pöörlevate jääketastega. Mõlemat nimetatakse jääkarusselliks, kuid nende ehitus ja liikumisviis on erinevad.
Avasta veel jääkarusselli lugusid ja videoid →
Korduma kippuvad küsimused
Kas püürhäll ja jääkarussell on sama asi?
Püürhäll on traditsioonilise jääkarusselli piirkondlik nimetus. Selle puhul liiguvad kelgud pikkade lattide abil ümber jäässe kinnitatud keskposti.
Kust pärineb püürhälli vana kirjeldus?
Eesti Rahvaluule Arhiivi kirjeldus pandi kirja 1935. aastal Setomaal Meremäe vallas Küllätüvä külas.
Kas püürhäll on sama mis pöörlev jääketas?
Ei ole. Püürhälli puhul pöörlevad ümber keskposti latid ja kelgud. Pöörleva jääketta puhul lõigatakse jää sisse suur ring ning kogu jääketas pannakse vee peal liikuma.
Kas püürhäll oli vastlapäevamäng?
Püürhäll kuulus rahvapäraste talvemängude hulka ja sobis hästi vastlaaja liulaskmise juurde. Arhiivikirjeldus nimetab seda talvemänguks, kuid ei kinnita, et seda valmistati ainult vastlapäevaks.
Kuidas see artikkel sündis?
Artikkel on koostatud Lastega.ee toimetuse poolt, et tutvustada lastele ja lapsevanematele vana rahvapärast talvemängu ning selgitada, kuidas traditsiooniline jääkarussell töötas.
Artikli ajaloolise osa aluseks on Eesti Rahvaluule Arhiivis säilitatud 1935. aasta püürhälli kirjeldus. Tänapäevast jääkarusselli tutvustab Jaanus Jantsoni video „Lõõtsavägilased ja jääkarusell 2017“. Ohutusteave põhineb Päästeameti jääohutuse soovitustel.