Nõgeseleotis taimede väetamiseks ja kahjurite tõrjeks

Nõgeseleotis on tänuväärne looduslähedane vahend, mis on korraga nii väetis kui ka kahjuritõrjevahend. Valmista see koos perega ja õppige, kuidas looduse abi aias kasutada. Leotise tegemine ja kasutamine on lihtne.

Nõgeseleotis on looduslähedane vahend, mis on korraga nii väetis kui ka kahjuritõrjevahend. @Lastega.ee

Õpetus:

Nõges on tänuväärne taim, millest saab valmistada leotist, mis on korraga nii väetis kui ka kahjuritõrjevahend.

Nõgeseleotist tee nii:

  • Tihedalt kaanega suletav anum täida nõgestega, jättes ülemisest servast vabaks ca 5 cm.
  • Kata nõgesed vajutisega, mis hoiab neid vee all.
  • Kata nõgesed veega – soovitavalt vihmaveega (soovitavalt 1-2 kg nõgeseid ja 10 liitrit vett).
  • 2-3 nädala kestel sega segu iga päev korra - nii lisandub segule hapnikku.
  • Kääritis on valmis, kui see enam ei vahuta (ei kääri), on tumedat värvi ja lõhnab tugevalt.

Nõgeseleotist kasuta nii:

  • Väetamiseks kasuta lahjendatud ja kurnatud nõgeseleotist.
    • Kurna käärinud leotis läbi tiheda sõela, et takistada seemnete ja muu sodi sattumist kastekannu või pritsi.
    • Üldjuhul on väetamiseks sobiv lahjendusaste: 1:5 – tugevamatele taimedele ja 1:10 – õrnematel taimedel
    • Kindluse mõttes algul testi väetamist oma taimede puhul mõne üksiku taimega.
      Kui näed, et nõgeseleotisega väetatud taime lehtedele ilmuvad põletusplekid või taim lausa närbub, siis oled kasutanud liialt kanget nõgeseleotist.
  • Sipelgate tõrjeks kasuta sobiva kangusastmega nõgeseleotist, mis ei tee liiga kõrvalasuvatele taimedele.
    • Nõgese leotusvett tuleb valada avatud sipelgapessa.
      Selleks kaeva sipelgapesa lahti ja vala avatud pessa suur kogus nõgese leotusvett.
      NB! pinnas tuleks lahti kaevata ca 20–30 sentimeetri sügavuselt.
  • Roosi-lehetäide tõrjeks pritsi taimi nõgeseleotisega.
    Roosi lehetäid on väikesed rohelised putukad roosivõrse ülaosas ja õienuppude kaelal, kes imevad rooside noortest lehtedest ja võrsetippudest taimemahla.

Algallikad:

Eestis on levinud kaks liiki nõgeseid: raudnõges ja kõrvenõges.

  • Nõgeste kõrvekarvadega kaetud värsked lehed ja varred põhjustavad kõrvetust ja löövet.
  • Kõige levinum on siiski kõrvenõges.
  • Rahvameditsiinis, toiduks ja muuks otstarbeks kasutatakse põhiliselt kõrvenõgest.
  • Hans Christian Anderseni muinasjutus "Metsluiged" õmbles peategelane oma vendade päästmiseks nõgestest särgid, igaühele ühe.