Miks jääkarul külm ei hakka? Karvade, rasvakihi ja musta naha saladus

Jääkaru märg ja kuiv kasukas.
AI-illustratsiooni looja: AnneP / Lastega.ee

Mida näitas jääkaru karv mikroskoobi all?

ETV saates „Elu loomaaias” uuriti jääkaru karva mikroskoobiga. Esmapilgul võiks arvata, et pikk pealiskarv on seest tühi nagu joogikõrs. Tegelikult on selle ehitus keerukam.

Teadlased kirjeldavad jääkaru karva sisemust õhku sisaldava ja poorse struktuurina. See tähendab, et karvas võib olla palju väikeseid õhuruume, mitte ainult üks sile ja katkematu kanal.

Need väikesed õhuruumid aitavad aeglustada soojuse liikumist. Õhk juhib soojust halvasti ning väikestes suletud ruumides ei saa see kergesti liikuma hakata. Nii ei pääse karu kehasoojus kiiresti külma välisõhku.

Jääkarul on seljas mitmekihiline talveriietus

Jääkaru ei püsi soojas ainult ühe erilise karvaliigi abil. Tema keha kaitsevad koos mitu kihti:

• paks nahaalune rasvakiht.
• nahk;
• tihe ja pehme aluskarv;
• pikemad ja tugevamad pealiskarvad.

Aluskarv on umbes nelja sentimeetri pikkune, pehme ja veidi laineline. Tihedalt paiknevate karvade vahele jääb palju õhku. See õhukiht toimib umbes nagu soe villane kampsun.

Pikad pealiskarvad ehk kattekarvad on tavaliselt umbes kümne sentimeetri pikkused, kuigi nende pikkus võib keha eri kohtades ja eri loomadel varieeruda. Need on aluskarvast jämedamad ja sirgemad ning kaitsevad pehmet aluskarva lume, jää, tuule ja niiskuse eest. Pealiskarvu võib võrrelda talvejope välimise kihiga.

Kas jääkaru karv on päriselt valge?

Jääkaru karvas ei ole valget värvainet ehk pigmenti. Üksik karv on värvitu ja läbikumav.

Terve kasukas paistab siiski valge, sest valgus kohtub tohutu hulga karvade, nende pindade ja karvades olevate õhuruumidega. Valgus peegeldub ja hajub paljudes suundades ning jõuab meie silma valkja valgusena.

Sarnane nähtus muudab valgeks ka lume. Üksik jääkristall võib olla läbipaistev, kuid suur hulk kristalle hajutab valgust ja lumekuhi näib valge.

Ujudes vajuvad jääkaru märjad pealiskarvad tihedamalt kokku. Siis hajutab kasukas valgust vähem ning karvade vahelt võib tume nahk rohkem läbi kumada. Seetõttu võib veest tulnud jääkaru näida hallikam või tumedam kui kuivana – ta ei ole määrdunud, vaid tema märg kasukas paistab lihtsalt teistsugune.

Miks on jääkaru nahk must?

Jääkaru karvade all on tume, peaaegu must nahk. Tume nahk sisaldab palju melaniini – pigmenti, mis aitab kaitsta nahka päikese ultraviolettkiirguse eest.

Tume pind neelab ka rohkem nahani jõudvat päikesekiirgust kui hele pind. See võib aidata kaasa soojuse kogumisele, kuid jääkaru peamised kaitsjad külma eest on tihe kahekihiline kasukas, karvade vahele jääv õhk ja paks nahaalune rasvakiht.

Kuidas rasvakiht sooja hoiab?

Jääkaru naha all võib olla mitme sentimeetri paksune rasvakiht. Selle paksus sõltub looma vanusest, toitumusest, aastaajast ja kehaosast ning võib hästi toitunud karul ulatuda ligikaudu kümne sentimeetrini.

Rasvkude juhib soojust aeglasemalt kui paljud teised kehakoed. See moodustab sooja keha ja külma keskkonna vahele isoleeriva kihi. Mida pikema tee peab soojus enne keha pinnale jõudmist läbima, seda aeglasemalt karu jahtub.

Rasvakiht on eriti tähtis vees. Külm vesi viib kehalt soojust palju kiiremini kui sama temperatuuriga õhk. Ujudes surutakse karvades olev õhk osaliselt kokku ning kasukas saab märjaks, kuid nahaalune rasvakiht jätkab keha sisemuse kaitsmist.

Rasval on veel teisigi ülesandeid. See on energiavaru aegadeks, mil karul ei õnnestu hülgeid tabada, ning aitab suurel kehal vees hõljuda.

Kas jääkarul ei hakka kunagi külm?

Jääkaru on külmaga väga hästi kohastunud, kuid see ei tähenda, et ta ei võiks üldse jahtuda. Pikk ujumine, tugev tuul, märg karvkate, vähene toit või halb tervis võivad suurendada soojakadu.

Jääkaru võib hoopis liiga palavaks minna. Paks kasukas ja rasvakiht ei lase liikumisel tekkinud soojusel kiiresti väljuda. Seetõttu väldivad jääkarud sageli asjatut jooksmist ning liiguvad tavaliselt rahulikus tempos.

Kuidas kõik kaitsekihid koos töötavad?

Jääkaru soojapidavust võib võrrelda hästi valitud talveriietusega:

• pealiskarvad on nagu tuult ja niiskust tõrjuv jope;
• aluskarv on nagu pehme villane kampsun;
• karvade vahele ja sisse jääv õhk on isoleeriv vahekiht;
• nahaalune rasv on keha ümber olev lisasoojustus;
• suur ja ümar keha kaotab oma suuruse kohta suhteliselt vähe soojust.

Ükski neist omadustest ei töötaks üksi sama hästi. Jääkaru suudab Arktika külmas elada just seetõttu, et kõik kihid toetavad üksteist.

Jääkaru ei kanna ühtainust imekasukat. Tema kaitse külma eest koosneb pealiskarvadest, aluskarvast, õhukihtidest, nahast, rasvavarust ja suure keha kujust. Just nende ühine töö muudab jääkaru Arktika külmas erakordselt vastupidavaks.