Kuidas see kõik juhtuda võib?
Kingipakkimise puhul tekib alati küsimusi:
– millesse pakkida?
– kuidas pakkida, et jääks ilus?
– mida teha siis, kui kink on… noh, päris suur?
Ja siis tuleb laps, kes võtab ajalehe, joonistab sinna peale rebaste pere ja ütleb: "Valmis!"
Teine kleebib lihtsale paberkotile saba ja kõrvad ning joonistab silmad ka. Kolmas meisterdab vana paberikoti ümber kastiks, millelt ei puudu aknad, uksed ega päikeseloojang.
Kõik, mis varem tundus keeruline või kalli pakkepaberi puudumise tõttu võimatu, muutub äkitselt – täiesti võimalikuks ja lausa imelikumaks kui poodide kuldsete lipsudega karbid.
Pakkimiseks võib:
– taaskasutada pabereid (ajalehed, vanad kaardid, poekotid)
– kasutada lihtsat paberit ja lisada sinna ise midagi (joonistusi, aplikatsioone, kokkulõigatud kujundeid)
– katsetada voltimistehnikaid, millega saab pakkimisega luua lausa väikese lavastuse
Aga lastega koos – see on eraldi maailm.
Väiksemad näevad, et kingitusi saab eriliselt pakkida. Nad tunnevad siirast rõõmu iga pakendi üle.
Suuremad võtavad asja juba tõsiselt – harjutavad voltimist, planeerivad kujunduse, kleebivad, lõikavad, proovivad uuesti.
Ja kingisaaja? Tema hoiab seda pakki alles. Või vähemalt teeb enne lahtivõtmist pilti.
Vaata rubriiki PAKKIMINE, kust leiad ideid, mis päriselt töötavad – ja inspireerivad.
