Illustratsioon: © AnneP ( AI abil)
Õpetus:
Mida isetehtud veefilter tegelikult teeb?
Plastpudelist, riidest, liivast ja muudest käepärastest materjalidest valmistatud filter sobib eelkõige vee mehaanilise filtreerimise näitlikustamiseks. Filtrikihid võivad kinni pidada osa lehtedest, mullast, liivast ja muudest hõljuvatest osakestest ning muuta vee välimuselt selgemaks.
Selgem vesi ei tähenda siiski automaatselt puhast joogivett. Bakterid, viirused ja algloomad võivad olla palja silmaga nähtamatud. Samuti ei pruugi lihtne filter eemaldada vees lahustunud kemikaale.
Mida on veefiltri katseks vaja?
- suur tühi plastpudel;
- tugevad käärid;
- puhas riie, marli või kohvifilter;
- puhas liiv;
- süsi;
- soovi korral puhastatud sammal või muu jämedam looduslik materjal katse näitlikustamiseks;
- anum filtreeritud vee kogumiseks;
- katseks sogane looduslik vesi.
Lastega tehes: plastpudeli lõikamise teeb täiskasvanu. Filtreeritud vett ei tasu katse käigus maitsta.
Kuidas valmistada lihtne veefilter?
1. Valmista pudel ette
Lõika plastpudelilt põhi ära. Keera pudel tagurpidi nii, et pudelikael jääb allapoole. Aseta pudel kogumisanuma kohale.
2. Tee alumine filtrikiht
Aseta pudelikaela lähedale puhas kohvifilter, marli või tihedalt kokku volditud puhas riie. See aitab takistada väiksemate filtriosakeste sattumist kogumisanumasse.
3. Lisa filtrikihid
Lisa pudelisse erinevad materjalid kihtidena. Näiteks võib kasutada sütt, jämedamat looduslikku materjali ning kõige peale puhast liiva.
See on eelkõige loodushariduslik katse: erineva suurusega materjalid püüavad kinni erineva suurusega hõljuvaid osakesi.
4. Vala vesi filtrisse
Vala sogane vesi aeglaselt ülemisele kihile ja lase sellel läbi filtrikihtide kogumisanumasse nõrguda.
Võrdle enne ja pärast filtreerimist vee värvust, hägusust ja nähtavate osakeste hulka. Sageli näeb vesi pärast filtreerimist palju puhtam välja – just siin tasub lapsega arutada, miks ainult silmaga vaatamisest ei piisa vee ohutuse hindamiseks.
Kas filtreeritud vett võib juua?
Mitte kohe. Käepärastest materjalidest valmistatud filter ei taga bakterite, viiruste, parasiitide ega keemiliste saasteainete eemaldamist.
USA haiguste tõrje ja ennetamise keskus CDC soovitab hädaolukorras võimalusel kasutada pudelivett. Kui see pole võimalik ja vesi võib sisaldada haigustekitajaid, on keetmine üks tõhusamaid viise mikroobide hävitamiseks.
Hägune vesi tuleks enne keetmist lasta settida või filtreerida läbi puhta riide, paberrätiku või kohvifiltri. Seejärel tuleb vesi viia korralikult keema ja lasta sellel vähemalt 1 minut tugevalt keeda. Väga kõrgel mägedes on vajalik pikem keetmisaeg.
Oluline: keetmine ei eemalda veest raskmetalle, sooli ega paljusid kemikaale. Kui on põhjust arvata, et vesi võib olla saastunud kütuse, pestitsiidide, tööstusreostuse või muude kemikaalidega, ei tohiks seda joogiveeks kasutada ka pärast filtreerimist või keetmist.
Millist vett looduses võimalusel valida?
Ühtegi looduslikku pinnaveekogu ei saa ainult välimuse järgi joogiveena ohutuks pidada. Kui hädaolukorras tuleb siiski looduslikku vett kasutada, eelista võimalikult selget vett ning väldi vett, mille läheduses on nähtavaid saasteallikaid.
Ära kasuta joogiveeks vett, millel on ebatavaline värvus, tugev lõhn, õlikiht või muu märk võimalikust keemilisest reostusest.
Mida võib looduslik vesi sisaldada?
| Silmaga nähtavad | Silmaga tavaliselt nähtamatud | |
|---|---|---|
| Elus või bioloogilise päritoluga | Lehed, taimeosad, putukad ja muu nähtav orgaaniline materjal | Bakterid, viirused, algloomad ja väga väikesed orgaanilised osakesed |
| Elutud | Kivid, liiv, savi ja prügi | Vees lahustunud soolad, väikesed savi- ja liivaosakesed ning võimalikud keemilised saasteained |
Mida erinevad filtrikihid teevad?
Riie, marli või kohvifilter aitab kinni pidada väiksemaid hõljuvaid osakesi ning takistab filtrikihi enda materjali sattumist kogutud vette.
Liiv aitab mehaaniliselt kinni pidada osa vees hõljuvatest osakestest.
Jämedamad materjalid võivad peatada suurema prahi ja aitavad näitlikustada mitmekihilise filtri tööpõhimõtet.
Söe puhul tuleb olla ettevaatlik: professionaalsetes veefiltrites kasutatakse sageli spetsiaalselt töödeldud aktiivsütt. Lõkkest võetud puusüsi ei ole sellega võrdväärne ning selle puhastusvõimele ei saa joogivee ohutuse tagamisel loota.
Miks vee keetmine on oluline?
Keetmise eesmärk on hävitada vees leiduda võivaid haigustekitajaid. Terviseamet soovitab mikrobioloogiliselt saastunud vett enne joomist ja toiduvalmistamist keeta. Ka CDC ja USA keskkonnaamet EPA käsitlevad keetmist ühe põhilise hädaolukorra joogivee töötlemise meetodina.
Filtreerimine ja keetmine täidavad seega erinevat ülesannet: esimene võib vähendada vee hägusust ja eemaldada nähtavat prahti, teine aitab muuta mikrobioloogiliselt saastunud vee ohutumaks.
Korduma kippuvad küsimused
Kas läbi liiva ja söe filtreeritud vett võib kohe juua?
Ei. Isetehtud filter võib eemaldada nähtavat prahti, kuid ei taga haigustekitajate ega keemiliste saasteainete eemaldamist.
Kas vee keetmine eemaldab kõik saasteained?
Ei. Keetmine aitab hävitada haigustekitajaid, kuid ei eemalda raskmetalle, sooli ega paljusid kemikaale.
Kas täiesti selge ojavesi võib olla joogikõlblik?
Vee välimuse järgi ei saa mikrobioloogilist ohutust hinnata. Ka täiesti läbipaistev vesi võib sisaldada silmale nähtamatuid haigustekitajaid.
Kas tavaline puusüsi töötab nagu aktiivsöefilter?
Ei. Joogiveefiltrites kasutatav aktiivsüsi on spetsiaalselt valmistatud materjal. Käepärast puusütt ei tohiks käsitleda usaldusväärse joogiveepuhastina.
Kas seda veefiltrit tasub lastega teha?
Jah. See on hea loodushariduslik katse, millega saab uurida filtreerimist ja vee läbipaistvuse muutumist. Oluline on selgitada, et puhtam välimus ei tähenda veel joogikõlblikku vett.
Allikad ja lisalugemine
- Tallinna Vesi – Sinine klassiruum: vee puhastamine käepäraste vahenditega
- Terviseamet – joogivesi ja joogivee kvaliteet
- CDC – vee ohutuks muutmine hädaolukorras
- U.S. EPA – Emergency Disinfection of Drinking Water
- Maailma Terviseorganisatsioon WHO – kodune veetöötlus ja ohutu säilitamine
Kui matkale minnes on võimalik joogivesi ise kaasa võtta, on see alati lihtsam ja turvalisem kui teadmata kvaliteediga pinnavee töötlemine. Isetehtud veefilter on aga väga hea viis lastega uurida, kuidas filtreerimine töötab ja miks silmaga puhas vesi ei pruugi veel olla joogivesi.
Mida laps selle katsega avastab?
Veefiltri valmistamine aitab lapsel oma silmaga näha, kuidas erinevad materjalid võivad veest suuremaid osakesi kinni pidada. Katset võib teha matkateemalise loodushariduse osana või kodus läbipaistvate anumatega.
Kõige põnevam küsimus tekib pärast filtreerimist: kui vesi näeb nüüd puhas välja, kas see on ka päriselt puhas? Nii saab rääkida silmale nähtamatutest mikroorganismidest ning sellest, miks joogivee ohutust ei saa hinnata ainult värvi, lõhna või läbipaistvuse järgi.
Tasub meeles pidada: isetehtud filter on õppimiseks ja vee eelfiltreerimiseks, mitte sertifitseeritud joogiveefilter.