Silmuskudumine:
Silmuskudumisel moodustatakse kude omavahel ühenduvatest silmustest peente puidust, metallist või muust materjalist varraste (tavaliselt 2, ringsete kudumite puhul ka kuni 5) abil.
Algul moodustatakse silmusterida või -ring, seejärel hakatakse ühel vardal olevatest silmustest järgemööda teise varda abil lõnga läbi tõmbama, kogudes uue tekkiva silmusterea teisele vardale.
Olenevalt lõnga läbi silmuse tõmbamise viisist tekivad parempidised või pahempidised silmused.
Veel saab tekitada keerdsilmuseid ja õhksilmuseid, saab silmuseid kudumi servadesse või keskele juurde kasvatada või neid kokku kahandada.
Eri liiki silmuste kombineerimisest moodustuvad erinevad koekirjad.
Tänapäeval kasutatakse ka silmuskudumiseks masinaid. Käsitsi kudumine on levinud harrastusena ja unikaalsete kunstkäsitööesemete valmistamisel. Silmuskudumisel põhinevat tehnoloogiat kasutades valmistatakse masinate abil ka trikootooteid ehk trikotaaži.
Eestis on traditsiooniliselt levinud mitme eri värvi lõngaga kootud nn kirjatud esemed.
Silmkoeesemed moodustavad Eesti rahvusliku tekstiilipärandi ühe rikkalikuma ja huvitavama osa. Laialt levinud kirimustrite kõrval on kinnaste ja sukkade kunistamisel kasutatud veel mitmesuguseid koemustreid.
Koemuster, kudumisse sissekootud kiri. (ÕS)