Toila Oru park

Oru park

Maastikuliselt paikneb Oru park klindilahe suudmes Pühajõe orus liivakivipangal. Vahelduv reljeef mereäärse tasandiku, Neide panga ja Pühajõe oru kallastega muudab pargi maastiku väga vaheldusrikkaks ja kauniks. Siin võib näha kõrget paekallast, jõelammi, terrassidena tõusvat oruperve pangajärsaku serval, loopealset ja sügava liivase põhjaga kaldanõva. Tänu looduslikult mitmekesisele maastikule avanevad pargist ümbruskonna maastikule, merele ja samuti parki endasse ilusad ja huvitavad vaated.
1959.a. kanti Oru park vabariikliku tähtsusega looduskaitseobjektide nimekirja.

Toila Oru loss

Pühajõe suudmes asunud Oru loss oli algselt Peterburi suurkaupmehe G. G. Jelissejevi puhkemaja.
1897. aastal ostis Vene suurkaupmees Grigori Jelissejev Toila kandis Pühajõe mõisa, selle karjamõisa (Föhrenhofi) ja tulevase lossi kõrval asuva kahe talu maad (u 140 hektarit), et rajada sinna endale loss, mida nimetati ka omaniku järgi Jelissejevi lossiks.
57 toaga kolmekorruseline hoone, mida hakati peatselt nimetama Oru lossiks, valmis 1899. aastal.

Alates 1935. aastast Eesti riigipea suveresidents.

Karuväravad

Hõbeallikas

Hõbeallikas on kaitstav allikas Ida-Viru maakonnas Toila vallas.
Allikas voolab välja Pühajõe oru parempoolselt veerult Hõbeallika koopa tagaseinast. Allikas ujutab koopa põhja üle ja koopast voolab välja väike oja

Roosteallikas

Roosteallikas on vaatamata kõrval olevale hõbeallikale aastaringselt veerikas. Asub Toila-Oru pargis, maastik on niiske, taimestikust ümbritsevad allikat sõnajalalised.
 

Grott

Grott on madal looduslik või tehislik koobas.
Vanasti kasutati grotte pargi kujunduses.
Grotte kasutatakse ka aiakujunduses.
 

Nõiametsa paviljon Toila-Oru pargis:

Vaade merele 

Toila rand

Toila laululava

Toila parki ehitati esimene laululava 1960 aastal.
1970 laululava rekonstrueeriti.
Uus laululava ehitatai 1995 aastal.