Admiral (Vanessa atalanta) – Rändav iludus meie aedades

Suve lõpus ja sügise alguses on meie aedades ja metsaservadel tihti näha üht eriti silmatorkavat liblikat – musta-oranži-valgekirjut admirali. See kaunis rändur, tuntud ka kui Vanessa atalanta, on üks meie looduse põnevamaid külalisi, kes pakub silmailu ja annab tunnistust pikkadest rännakutest üle Euroopa. Kuidas aga seda liblikat ära tunda ja mis teeb tema eluviisi nii eriliseks? Sukeldume sügavamale admirali maailma.

Admiral (Vanessa atalanta) – Rändav iludus meie aedades. @Lastega.ee

Kirjeldus ja äratundmine: Admirali on lihtne ära tunda tema iseloomuliku välimuse järgi. Tema tiivad on domineerivalt musta värvi, mida kaunistavad ereoranžid või punased vöödid ja valged laigud tiiva tippudes. Tiibade siruulatus on tavaliselt 65–70 mm. Puhkeasendis paneb admiral tiivad kokku nii, et eestiivad jäävad tagatiibade vahele, kuid nende otsad jäävad nähtavale. See loob tiibade alaküljel kahesuguse mustri: varjatud osa on eredalt värvunud, nähtav osa aga varjevärvusega. Tiivanarmad on musta-valgekirjud.

Eluviis ja ränne: Admiral on tuntud oma rändava eluviisi poolest. Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas lendlevad admiralid aasta läbi, kuid Eestisse jõuavad esimesed rändurid tavaliselt mai lõpus või juunis. Nad kasutavad rändamiseks ära soodsaid õhuvoolusid ja tuuli, mis aitavad neil läbida pikki vahemaid. Eestis muneb emasliblikas oma munad peamiselt kõrvenõgesele. Munadest kooruvad ogalised röövikud, kes toituvad nõgeselehtedel. Röövikud on mürgised, mistõttu enamik linde neid ei söö. Suve lõpus nukkub röövik ja augustis-septembris koorub uus põlvkond liblikaid. Need Eestis koorunud admiralid on sageli eriti erksavärvilised ja ilusad. Kuigi admiralid on suutelised lendama ka tagasi lõunasse, on meie talved neile tavaliselt hukatuslikud ja vaid üksikud isendid suudavad siin talvituda. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel ja niitudel. Nad toituvad õienektarist, kuid sügisel on neid tihti näha ka käärima läinud puuviljade, näiteks õunte ja ploomide mahla imemas.

Huvitavaid fakte: Enne 1990. aastaid peeti admirali Eestis haruldaseks, kuid tänapäeval on ta muutunud suhteliselt tavaliseks, eriti suve lõpus ja sügisel. Arvatakse, et sellele on kaasa aidanud kliima soojenemine. Admirali nimi on seotud inglise mereväe admirali auastmega, kuna liblika tiibadel on esindatud punase, valge ja sinise eskadrilli värvid.

Viide looduskalendri veebilehelt:

Suvine admiral:

Kuigi teooria ütleb admirali liblikaid kohtad Eestimaal suve lõpus ja sügise alguses, siis sellele fotole ja videole jäi ta 2 juulil 2025.