Alguses pakkus RMK Nõva külastuskeskuse giid osalistele teooriat:
Kõik pisikesed loomakesed polegi putukad. Putukatel on kuus jalga. See kuuejalgne tunnus on üks peamisi eristavaid omadusi, mis aitab ära tunda putukaid teiste lülijalgsete seast.
Hiljem saabus praktika, kus sai väikeseid loomakesi vaatlustopsi püüda ja läbi luubi neid uurida. Sealhulgas ka nende jalgu lugeda.
Lastele avaldas muljet rohu sees peituv eluviiside mitmekesisus – lendamine, ronimine, roomamine. Nad märkasid ka, kuidas erinevad putukad liiguvad erineva kiirusega, mõned neist olid nii osavad, et ei lasknud end vaatlustopsi meelitada. Topsis sai iga putuka jalad üle loetud ja nende ainulaadset välimust imetletud.
Putukate anatoomia:
Putukate keha jaguneb kolmeks osaks:
- Pea – meelte keskus ja toitumisorganid.
- Rindmik – kuhu on kinnitunud kuus jalga, mis võimaldavad putukal liikuda.
- Tagakeha – sisaldab siseorganeid ja tiibade kinnituskohti.
Ämblikulaadsete anatoomia:
Ämblikulaadsetel on kaheksa jalga, mis on kinnitunud pearindmiku külge, mis on pea ja rindmiku kokkukasvanud osa. Nende keha koosneb kahest osast:
- Pearindmik – meelte ja liikumisorganite (kaheksa jalga) asukoht.
- Tagakeha – sisaldab siseorganeid ja võrgunäärmeid.
Lapsevanematena saime kinnitust:
- Luubiga putukavaatlustops on suurepärane kingitus uudishimulikele lastele.
- Suvisel sünnipäeval või üritusel on ideaalne viia lapsed loodusesse putukaid uurima.
- Teadmishimulistele lastele tasub kaasa anda putukate välimääraja ning mobiiliosavatele lastele õpetada mõne mobiiliäpi kasutamist putukate määramisel.
Lülijalgsed jagunevad klassideks, millest suurimad on
- putukad (Insecta),
- ämblikulaadsed (Arachnida) ja
- vähid (Crustacea).