Vesiveski on kõrge paekivist krohvimata hoone, mida toetavad jõe poolt kontraforsid. Hoonet katab kõrge kelpkatus. Hoone juurde kuulub 75-meetrine pais, 100-meetrine kanal koos jalakäijate sildadega, väljavoolukanal ning vaateplatvorm kose jälgimiseks.
Ajalugu:
- Mõisaansambel ehitati suurejoonelisemalt välja 1830. aastate algul Peterburi arhitekti Hans Stackenschneideri projekti järgi.
- Mõisa vesiveski ehitati aastatel 1831-33.
- Vesiveski asemele ehitati 1920. aastatel hüdroelektrijaam. Elektritootmisega alustati Keila-Joal 1928. aastal.
- ...
- Eesti Energia seiskas vananenud jaama 1999. aastal vananemisest põhjustatud kõrgete hoolduskulude tõttu.
- Aastatel 2004-2005 restaureeriti hüdroelektrijaam – seejuures taastati hoone 20. sajandi algusest pärinev välisilme.
- Renoveritud hüdrolektrijaama võimsus on umbes 340 kilovattiaastatoodanguks on prognoositud ca. 2,5 gigavatt-tundi.
- Keila-Joa hüdrolektrijaam on täisautomaatne - st. kohapealset personali pole ning töö käib kaugjuhtimisel.
Algallikad:
- Kultuurimälestiste register: Keila-Joa mõisa park, 19. saj
- Kultuurimälestiste register: Keila-Joa mõisa vesiveski
- Fotod erakogust (joast) ja vikipeediast (paekivihoone).