Tuhkapäev - vastlapäevale järgnev puhastumise ja uue alguse päev

Vastlapäev ja tuhkapäev - pidu ja vaikus käsikäes

Rahvakalendris moodustasid vastlapäev ja tuhkapäev tugeva paari. Kui vastlapäev oli rõõmus, lärmakas ja rikkaliku söögilauaga, siis tuhkapäev järgnes sellele kohe ning kutsus inimest rahunema ja end kokku võtma.

See üleminek oli teadlik - pärast liulaskmist, söömist ja pidutsemist algas paastuaeg. Tuhkapäev tähistas piiri vana ja uue vahel.

Tuhk kui puhastuse ja viljakuse sümbol

Tuhk ei olnud vanarahva jaoks lihtsalt ahjujääk. Sellel oli oluline tähendus nii kodu kui ka põllu jaoks.

Eeskätt viidi tuhka põllule ja aeda, et maa oleks viljakas ja kasv tuleval aastal hea. Tuhka peeti puhastavaks ja kaitsvaks aineks, mis aitas hoida eemal halba ja soodustada uut elu.

Sama oluline oli ka tubade puhastamine  - usuti, et koristamine tuhkapäeval aitab vabaneda eelmise aasta muredest ja segadusest.

Laiskuse väljaviskamine ehk tuhkapuss

Tuhkapäevaga oli seotud ka lõbus, kuid õpetlik komme - tuhkapussi väljapeksmine. Sellega taheti kodust välja ajada laiskus, lohakus ja tegemata tööd.

Just siia kuulub ka tuntud tuhkapoisi, tuhkatüdruku või tuhkapussi komme.

Tuhkapoiss ja tuhkatüdruk - pilge ja õpetus korraga

Tuhkapoiss või tuhkatüdruk oli poisiks või tüdrukuks riietatud nukk, mis viidi salaja mõne teise pere ukse taha. Sealt toimetati kuju edasi järgmise pere juurde - sageli nalja ja salatsemise saatel.

Kelle ukse taha kuju lõpuks jäi, see pere oli kogu aasta pilkealune - neid peeti laisaks või lohakaks. Komme oli mänguline, kuid selle mõte oli tõsine: tuletada meelde, et töökus ja hoolikus on väärtused.

Nii sai tuhkapäevast mitte ainult puhastuse, vaid ka enesesse vaatamise päev.

Tuhkapäev kui vaikne üleminek

Tuhkapäev ei olnud kurb päev, vaid tasakaaluhetk. See aitas piduliku aja lõpetada ja suunata mõtted rahulikumale, korralikumale ja mõtestatumale elule.