Kellamäng – lõbus lauamäng, mis õpetab last kella tundma

Mis on kellamäng?

Kellamäng on doominolaadne lauamäng, mille kaartidel on kellapildid ja numbrilised kellaajad. Mängija ülesanne on ühendada omavahel sama aega näitav sihverplaat ja numbriline kellaaeg.

Mäng aitab lapsel harjutada analoogkella lugemist, numbrilise kellaaja mõistmist ning nende kahe omavahelist seostamist.

Millest koosneb kellamäng?

Kellamängu kaardid meenutavad doominoklotse. Igal kaardil on kaks poolt:

• vasakul poolel on sihverplaat kindla kellaajaga;
• paremal poolel on numbriline kellaaeg.

Enamasti ei näita ühe kaardi mõlemad pooled sama aega. Näiteks võib ühel kaardil olla vasakul sihverplaat, mis näitab 2.15, ning paremal numbriline kellaaeg 6.00.

Iga kellaaja kohta valmista ka vähemalt üks kaart, mille mõlemad pooled näitavad sama aega. Näiteks võib kaardi vasakul poolel olla sihverplaat, mis näitab 6.00, ja paremal pool arv 6.00.

Oluline mängureegel: mängurivis peavad alati kõrvuti olema sama aega näitav sihverplaat ja numbriline kellaaeg.

Mida kellamängu valmistamiseks vaja läheb?

• tugevat värvilist pappi või kartongi;
• joonlauda;
• harilikku pliiatsit;
• värvipliiatseid või viltpliiatseid;
• kääre;
• ümmargust šablooni kellade joonistamiseks;
• soovi korral läbipaistvat teipi või lamineerimiskilesid.

Kuidas kellamängu kaarte valmistada?

1. Lõika tugevast papist ühesuurused ristkülikukujulised kaardid.
2. Jaga iga kaart keskelt kaheks võrdseks osaks.
3. Joonista kaardi vasakule poole kellasihverplaat koos tunni- ja minutiseieriga.
4. Kirjuta kaardi paremale poole numbriline kellaaeg.
5. Ühenda kaartidel erinevaid kellaaegu, et mängijad peaksid sobiva vaste ise leidma.
6. Valmista iga kellaaja kohta ka üks kaart, mille mõlemad pooled näitavad sama aega.
7. Kontrolli enne mängu, et igale numbrilisele kellaajale leiduks vähemalt üks sobiv sihverplaat.

Esimese mängu jaoks piisab umbes 20–30 kaardist. Väiksema lapsega võib kasutada ainult täistunde. Kui need on selged, lisa pooltunnid, veerandtunnid ja muud kellaajad.

Soovi korral kata kaardid läbipaistva teibiga või lamineeri need. Nii kestavad need kauem ja neid on mugavam korduvalt kasutada.

Kuidas kellamängu mängida?

1. Sega kõik kaardid korralikult läbi.
2. Jaga igale mängijale viis kaarti.
3. Aseta üks kaart mängu alustamiseks lauale.
4. Ülejäänud kaardid jäta kinnise pakina lauale.
5. Esimene mängija vaatab, kas tal on kaart, mis sobib laual oleva kaardirivi ühe otsaga.
6. Sobiv kaart asetatakse mängurivi vasakusse või paremasse otsa.
7. Kui mängijal sobivat kaarti ei ole, võtab ta pakist ühe uue kaardi.
8. Seejärel liigub mängukord järgmisele mängijale.
9. Võidab mängija, kes saab oma kaartidest esimesena lahti.

Kuidas kaarte õigesti ühendada?

Kaardid sobivad kokku ainult siis, kui kõrvuti jäävad sama aega näitav sihverplaat ja numbriline kellaaeg.

Näiteks pannakse mängu alustamiseks lauale kaart, mille vasakul poolel olev sihverplaat näitab 2.15 ja paremal poolel on kirjas 6.00.

Järgmisel mängijal on kaart, mille vasakul poolel olev sihverplaat näitab 6.00 ning paremal poolel on kirjas 9.30. Ta asetab selle kaardi laual oleva numbrilise 6.00 kõrvale.

Nüüd jääb mängurivi otsa numbriline kellaaeg 9.30. Järgmine mängija peab leidma kaardi, mille sihverplaat näitab 9.30.

Kaarte võib lisada mängurivi mõlemasse otsa, kuid sama reegel peab alati olema täidetud: sihverplaat ja sellele vastav numbriline kellaaeg peavad asuma kõrvuti.

Millised on sama aega näitavad kaardid?

Iga õpetatava kellaaja kohta võib mängus olla üks erikaart, mille mõlemad pooled näitavad sama aega.

Näiteks:

• sihverplaat 6.00 ja numbriline kellaaeg 6.00;
• sihverplaat 3.30 ja numbriline kellaaeg 3.30;
• sihverplaat 12.00 ja numbriline kellaaeg 12.00.

Need kaardid sobivad mängurivisse samamoodi nagu teised kaardid. Samal ajal aitavad need lapsel kontrollida, kas ta on kellaaja õigesti ära tundnud.

Kuidas mängu lapse vanuse järgi kohandada?

Algajale

Kasuta ainult täistunde, näiteks 1.00, 2.00, 3.00 ja 4.00. Tee väiksem kaardipakk ning mängige avatud kaartidega, et täiskasvanu saaks vajadusel aidata.

Kui täistunnid on selged

Lisa pooltunnid, näiteks 2.30, 6.30 ja 9.30. Arutage koos, kus asub minutiseier pooltunni ajal.

Edasijõudnud mängijale

Lisa veerandtunnid ja keerulisemad ajad, näiteks 2.15, 4.45, 8.20 või 11.35. Soovi korral võite kasutada ka 24 tunni kellaaegu.

Mida kellamäng arendab?

• analoogkella lugemist;
• numbrilise kellaaja mõistmist;
• tunni- ja minutiseieri eristamist;
• visuaalset tähelepanu;
• loogilist mõtlemist;
• mängureeglite järgimist;
• oma järjekorra ootamist.

Kuidas meie peres kellamäng sündis?

Ühel pärastlõunal harjutas laps numbrikella lugemist ja tundis, et see muutub natuke tüütuks. Siis otsustasime proovida midagi mängulisemat. Võtsime värvilise paberi, joonistasime kellad ning kirjutasime kaartidele erinevad kellaajad.

Varsti olid esimesed mängukaardid valmis. Kui laual oleva kaardi otsas oli 8.30, vaatas laps oma kaarte ja hüüdis: „Ahaa, minul on kell, mille seierid näitavad täpselt 8.30! See sobib siia.” Nii muutus kella õppimine väikeseks lauamänguseikluseks.

Enne mängu kontrolli kaardipakk üle

Enne esimest mängu lao kõik kaardid prooviks järjestikku. Nii saad kontrollida, kas igale numbrilisele kellaajale leidub sobiv sihverplaat ning kas mängurida saab katkestusteta jätkuda.

Kui mõni kellaaeg jääb ilma paariliseta, valmista sellele üks lisakaart. Ahaa, nii muutub ka mängu valmistamine ise väikeseks loogikaülesandeks.

Lõpetuseks

Kellamäng ühendab meisterdamise, õppimise ja ühise mänguaja. Kõigepealt saate koos kaardid valmistada ning seejärel proovida, kui pika ja käänulise kellarivi suudate lauale ehitada.

Alusta lihtsatest täistundidest ning lisa uusi kellaaegu vastavalt sellele, kuidas lapse oskus kasvab. Veel mängulisi õppimisideid leiad rubriigist KÄSITÖÖ ja sobivaid tegevusi rubriigist MÄNGUD.