Üsna uus on meil pühade jänese kultus.
See on tulnud siia Saksamaalt. Seal on see juba wana arwamine, et jänes wärwib metsas pühademune ja toob neid kingituseks. Lihawõttejänes on niisamasugune hea ja armas olemus nagu jõuluwanagi. Praegu meiegi shokolaadiwabrikud ja igasugused muud pühadeasjade tegijad walmistawad suurel armul igasuguseid pühadejäneseid.
Pisikestele lastele jääb kauaks teadwusse „tõsiasi", et lihawõtte munad muneb jänes, mitte kana. Ja miks ei peaks siis see salapärane, arg, pikakõrwaline loom munema, keda lapsed küll peaaegu kunagi elusalt näha ei saa Mõi olgu siis kodujänes.
Aga ka täiskaswanud inimesed, küllap on nendegi seas küllalt neid, kes on näinud jänest ainult kaugelt wilksatamas, kel Pole olnud juhust sattuda selle looma ligidusse wabas looduses ja näha seal teda üsna ligidalt Palgest palgesse.
Wõi mis rääkida harilikest inimestest. Loodusteadlasedki waidlewat selle lihtsa asja üle, kas jänes magab lahtiste wõi kinniste silmadega, ja usuteadlased selle üle, kas jänes mäletseb wõi mitte. Pühakirjas nimelt seisab, et jänes mäletseb. Nüüd sus on nii, et kanged usumehed, kes usuwad piiblist iga sõna, need usuwad praegugi, kui piiblis on, et jänes mäletseb, siis ta ka mäletseb.
Teised aga, kes ei mõta kõiki pühakirja asju sõnasõnalt, katsuwad sest asjast pisitasa mööda minna ja uskuda pühakirjast ainult seda, mis pole tõsieluga wastuolus, wõi mida Mähemalt ei saa millegagi ümber lükata. Need ei usu jänese mäletsemist. Jah, kui selle haawikuemanda mäletsemise ja lahtiste silmadega magamise ümber on nii palju salapärasust, miks ei wõi ta siis lõppude lõpuks muneda ka pühadeks kirjusid mune ja neid salaja lastele kätte toimetada. Ta armastab ju salajast teotsemist ja üsna laialt. Kõigile annawad kewadepühad salapärasust ja mõistusega tajumatuid asju.
Algallikas:
DIGAR: Väljavõte ajalehest "Postimees (1886-1944), nr. 105, 16 aprill 1938"
