Munadepühad 2026: Kuidas jääda nooreks, terveks ja leida õnn?

Lihavõtted, tuntud ka kui munapühad või ülestõusmispühad, on eestlaste jaoks kevade tervitamine ja uue alguse tähistamine. See liikuv püha, mis võib langeda ajavahemikku 22. märtsist kuni 26. aprillini, on rikas vanarahva tarkuste ja traditsioonide poolest.
Need kombed, mis on aegade jooksul kujunenud, ei olnud pelgalt meelelahutus, vaid neil oli sügavam eesmärk: tagada parem, tervem ja tugevam elu ning meelitada ligi head õnne. Uurime, kuidas mõned neist traditsioonidest võivad ka tänapäeval meile kasulikud olla.

Noorus, tervis ja ilu:

  • Nooruse säilitamine:
    • Vanarahva uskumuse kohaselt, kui soovid kaua noor püsida, tuleb pühadehommikul näopesuvette toores muna panna.
  • Kauniks muutumine:
    • Eriti kauniks muutusid inimesed, kui nad pesid oma nägu allikaveega.
  • Silmade tervis:
    • Hõberaha lisamine silmapesuvette hoidis silmad terved ja selged.
  • Üldine tervis ja õnn:
    • Puhaste ja valgete riiete kandmine pühade ajal tagas tervise ja õnne kogu aastaks.
    • Värvitud muna kinkimine sümboliseeris tervise ja jõu soovi saajale.
    • Varahommikune muna söömine tegi sööjale head.
    • Kiikumine andis ühtaegu tervist, elujõudu ja õnne nii inimestele kui ka loomadele.

Laiskus ja putukad:

  • Laiskuse vältimine:
    • Kui ei tahetud laisaks muutuda, tuli lihavõttehommikul vara üles tõusta.
  • Putukate peletamine:
    • Lihavõtteajal kiikumine hoidis suvel kihulased eemale.

Ennustamine:

  • Mehele saamine:
    Tüdrukute seas korraldati võidujooks kiigeni, et ennustada, kes varem mehele saab.

Põllumajanduse edukuse tagamine:

  • Vikati vedamine mööda kapsamaad peletas kapsaussid.
  • Mahlaga viljapuude kastmine tagas hea saagi.
  • Kirve asetamine lauda ukse juurde hoidis loomi suvel vigastuste eest.

Tegevused kindlatel päevadel:

  • Urbepäev:
    • Urbimine - pajuurvaoksaga löömine.
    • Oma urbijaile tuli lihavõtteajal muna kinkida.
  • Suur Neljapäev:
    • Tehti kodune suurpuhastus.
  • Suur Reede:
    • Tööd sel päeval ei tehta.
    • Kirikukellad sel päeval ei helise
    • Kirikus ei toimu laulatusi ega muid pidulikke talitusi
  • Vaikne Laupäev:
    • Värviti mune ja valmistati piduroogi.
    • Käidi saunas.
  • Lihavõttepühade hommik:
    • Vaadati päikesetantsu.
    • Päeva alustati muna söömisega.
    • Munade koksimine.

Lihavõttepühade olemus:

  • Ülestõusmispühade rahvapärased nimetused on: lihavõttepühad ehk lihavõtted, paasapühad, kevadpühad, munapühad.
  • Ülestõusmispüha märgib suure paastu lõppu.
  • Eestlaste jaoks pole munapühad ainult religioosne tähtpäev, vaid pigem kevade tervitus.

Lihavõtted on liikuv püha:

  • seitse nädalat pärast vastlapäeva
  • algavad esimeseltäiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ja võivad olla ajavahemiksu 22.03-26.04.

Olulised allikad:

  • Rahvakalendri kursus "AIT, AIT AIT - URVA SULLÕ MUNA MULLÕ - Kevadpühade kombestik" - Eesti Rahvapärimuse kool.
  • Ülle Tammela Türi Gümnaasium 2010 - slideshow Lihavõtted.
    .
Samal teemal:
Lihavõtted 2026: Kuidas meie esivanemad munapühi vastu võtsid?