Munadepüha mängud: Lõbusad traditsioonid kogu perele!

Miks mängiti munadepühade mänge?

Lihavõtte- ehk munadepühade mängud ei olnud pelgalt ajaviide. Rahvapärimuses sümboliseerisid need looduse ärkamist, elu jätkumist ja head õnne.

• Kevade tervitamiseks – mängud ja kiikumine seostusid uue elu ja päikese jõuga.
• Pere ja kogukonna ühendamiseks – pühad tõid kokku nii noored kui vanad.
• Hea õnne kutsumiseks – usuti, et rõõmus ja aktiivne püha toob hea aasta.

Traditsioonilised munadepühade mängud

Munakoksimine

Kaks mängijat löövad mune otsapidi kokku. Võidab see, kelle muna jääb terveks. Mängu peeti osavuse ja isegi väikese kavaluse prooviks.

Munaveeretamine

Mune veeretati kaldpinnalt või murul. Mõnes paigas tähendas see võistlust, teisal sümboliseeris see päikese liikumist ja viljakust.

Munajooks

Lusikal oleva munaga tuli joosta või kõndida ilma seda maha pillamata. Tänapäeval on see populaarne pere- ja koolimäng.

Munapeitus

Peidetud munade otsimine on eriti laste seas armastatud. See mäng on aja jooksul saanud ka rahvusvahelise kuju, kuid sobitub hästi Eesti kevadtraditsioonidega.

Munaga ennustamine

Rahvapärimuses usuti, et muna sees peituvad märgid võivad vihjata tulevikule. See oli pigem uskumuslik ja sümboolne tegevus kui tõsine ennustamine.

Tibu-tibu ära näita

Lustlik rahvamäng, kus laul ja tähelepanelikkus käivad käsikäes. Sobib hästi noorematele lastele.

Kiikumine

Kiikumine oli kevadpühade keskne tegevus. Usuti, et mida kõrgemale kiigud, seda parem tervis ja jõud ootab eesoleval aastal.

Mängud tänapäeva peres

Ka tänapäeval võib munadepühade mänge mängida nii toas kui õues. Oluline ei ole võitmine, vaid ühine tegutsemine ja traditsioonide elus hoidmine.

Munade värvimine, otsimismängud või väikesed võistlused aitavad tuua pühadesse liikumist ja rõõmu.