Kes on krokodill?
Krokodill on suur roomaja, kelle elu möödub peamiselt vee ja maismaa piiril. Tema keha katavad tugevad soomused, pikk saba aitab vees liikuda ning võimsate lõugade vahel paiknevad teravad hambad.
Krokodillilised on väga vana loomarühm. Nende kauged esivanemad elasid Maal juba rohkem kui 200 miljonit aastat tagasi. Krokodillid ei ole dinosaurused, kuid nad kuuluvad koos lindude ja väljasurnud dinosaurustega suuremasse loomarühma, mida nimetatakse arkosaurusteks.
Kus krokodillid elavad?
Krokodillid elavad maailma soojemates piirkondades. Neid leidub Aafrikas, Aasias, Austraalias ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.
Nende elupaikadeks võivad olla:
- jõed ja järved;
- sood ja märgalad;
- mangroovimetsad;
- laguunid ja jõesuudmed;
- mõne liigi puhul ka rannikumeri.
Eestis krokodille looduses ei ela. Meie talved on nende jaoks liiga külmad, sest krokodill on kõigusoojane loom. See tähendab, et tema kehatemperatuur sõltub suuresti ümbritseva õhu ja vee temperatuurist.
Miks paistavad veest ainult silmad ja ninasõõrmed?
Krokodilli silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad pea ülaosas. Tänu sellele saab ta peaaegu kogu keha vee alla peita, kuid samal ajal hingata, näha ja kuulda.
Vee kohal võib paista vaid väike osa krokodilli peast. Kaugemalt vaadates võib loom meenutada vees hulpivat palki.
Selline kehaehitus sobib hästi varitsusjahiks. Krokodill ei pea saagi otsimiseks mööda kallast ringi jooksma. Ta võib vaikselt oodata, kuni loom tuleb veepiirile jooma või satub ujumise ajal lähedale.
Kuidas krokodill jahti peab?
Krokodill on varitsuskütt. Ta püsib vees võimalikult liikumatult ja läheneb saagile aeglaselt. Kui saakloom jõuab piisavalt lähedale, teeb krokodill lühikese ja väga kiire sööstu.
Saaki haarates kasutab ta tugevaid lõugu ja koonilisi hambaid. Krokodilli hambad ei ole mõeldud toidu närimiseks. Need aitavad libedast või rabelevast loomast kinni hoida.
Suurema maismaalooma võib krokodill tirida vette. Väiksema saagi, näiteks kala, konna või krabi, neelab ta sageli kiiresti alla.
Kas krokodill jälitab põgenevat saaki?
Krokodill võib lühikese vahemaa jooksul liikuda üllatavalt kiiresti, kuid ta ei ole pikamaajooksja. Tema jahitaktika põhineb ootamatul rünnakul, mitte pikal tagaajamisel.
Kui saak jõuab krokodilli esimesest sööstust kõrvale põigata ja eemalduda, ei pruugi krokodill talle pikalt järele minna. Intensiivne liikumine kulutab palju energiat ning pärast tugevat pingutust vajab loom taastumiseks aega.
Mida krokodillid söövad?
Krokodillid on lihatoidulised loomad. Saagi suurus sõltub enamasti krokodilli liigist, vanusest ja enda suurusest.
Noored krokodillid söövad tavaliselt:
- putukaid;
- konnasid;
- krabisid ja teisi vähilaadseid;
- väikeseid kalu;
- madusid ja teisi väikeseid roomajaid.
Suuremad krokodillid võivad püüda kalu, kilpkonni, veelinde ning vee äärde jooma tulnud imetajaid. Nad on oportunistlikud kiskjad – see tähendab, et nad kasutavad ära sobiva võimaluse ja püüavad saaki, mille suudavad kätte saada.
Krokodill ei pea tingimata iga päev sööma. Suurema söögikorra järel võib ta olla pikemat aega söömata, eriti jahedama ilma või vähese liikumise korral.
Kuidas krokodill suure saagi tükkideks saab?
Krokodillil on väga tugev hammustus, kuid tema hambad ei lõika toitu väikesteks suutäiteks nagu inimese purihambad. Seetõttu neelab ta väiksema saagi võimaluse korral tervelt alla.
Kui saak on neelamiseks liiga suur, võib krokodill haarata sellest hammastega ja hakata kiiresti ümber oma keha telje pöörlema. Sellist liikumist nimetatakse surmapöördeks. Pöörlemine aitab saagist sobiva suurusega tüki lahti rebida.
Mõnikord võivad sama suure saagi juures toituda mitu krokodilli, kuid see ei tähenda tingimata, et nad korraldavad läbimõeldud ühisjahti. Sageli kasutab iga loom lihtsalt tekkinud võimalust.
Miks krokodilli hambad paistavad ka kinnise suu korral?
Krokodilli hambad on pikad ning tema ülemine ja alumine lõualuu on üsna sarnase laiusega. Kui krokodill suu sulgeb, asetuvad hambad üksteise vahele ja osa neist jääb väljastpoolt nähtavaks.
Eriti hästi paistab alumise lõualuu suur neljas hammas. See sobitub ülemises lõualuus oleva sälgu kõrvale ning jääb ka suletud suu korral nähtavale.
Alligaatoril on lõualuud veidi teistsuguse kujuga. Tema laiem ülemine lõualuu katab suletud suu korral suurema osa alumistest hammastest. Seetõttu on hammaste järgi mõnikord võimalik krokodilli ja alligaatorit eristada.
Kui palju on krokodillil hambaid?
Hammaste arv sõltub liigist. Enamikul krokodillidel on 60–70 hammast. Näiteks merikrokodillil on tavaliselt 66 ning Niiluse krokodillil 64–68 hammast. Krokodilliliste sugulaste seas on ka erandeid – näiteks gaviaalil võib olla koguni 106–110 peenikest hammast.
Krokodilli hambad ei ole püsivad. Need kuluvad, murduvad ja kukuvad elu jooksul korduvalt välja, kuid nende asemele kasvavad uued. Iga kasutuses oleva hamba all areneb järgmine varuhammas, mis hakkab vana hamba kulumise järel aegamööda ülespoole liikuma.
Üks hambakoht võib elu jooksul kasvatada kuni 40–50 uut hammast. Kui arvestada, et krokodillil on korraga umbes 60–70 hammast, võib ta elu jooksul kasvatada kokku üle 3000 hamba. See teeb krokodillist ühe loomariigi tõhusama hammaste uuendaja.
Hammaste vahetamine kestab peaaegu kogu krokodilli elu. Vanematel loomadel muutub see protsess aeglasemaks, mistõttu ei kasva uus hammas murdunud hamba asemele kohe. Tavaliselt kulub uue hamba täielikuks esiletulekuks mitu kuud kuni ligikaudu aasta, sõltuvalt sellest, millises arengujärgus varuhammas parasjagu oli.
Kas krokodill närib toitu?
Krokodill ei näri toitu samamoodi nagu inimene. Tema teravad koonilised hambad sobivad saagi haaramiseks ja kinni hoidmiseks, mitte peeneks mälumiseks.
Alla neelatud toit jõuab väga happelisse makku. Tugev maohape aitab lagundada liha, luid ja teisi kõvasid saagi osi. Kõik saagi osad siiski täielikult ei seedu ning seedimatu materjal võib hiljem kehast väljuda.
Kas krokodill on inimesele ohtlik?
Krokodill on metsloom ja suur kiskja. Suured liigid, eriti merikrokodill ja Niiluse krokodill, võivad olla inimesele väga ohtlikud.
Piirkondades, kus krokodillid looduses elavad, tuleb järgida kohalikke hoiatusi. Vee ääres ei tohi ujuda, kala puhastada ega kaldale liiga lähedale minna kohas, kus krokodillide esinemine on võimalik.
Kuidas see artikkel sündis?
Ühelt reisilt koju sõites kuulasime autos lastele tehtud ERR-i kuuldemängu „Laste lood. Sõna on krokodillil”.
No küll tekkis pärast kuulamist palju küsimusi! Mitu hammast krokodillil on? Miks paistavad hambad ka kinnise suu korral? Kus elab merikrokodill? Kas krokodill päriselt nutab ja kui kaua suudab ta söömata olla?
See artikkel sündiski laste küsimustele vastuseid otsides. Ühest küsimusest sai järgmine ning üsna pea oli selge, et krokodilli kohta jagub avastamist veel mitmeks looks.
Korduma kippuvad küsimused
Kas krokodill on dinosaurus?
Ei, krokodill ei ole dinosaurus. Krokodillid, dinosaurused ja tänapäeva linnud kuuluvad aga kõik arkosauruste suuremasse sugulasrühma.
Kas krokodill elab ainult vees?
Ei. Krokodill veedab palju aega vees, kuid tuleb maismaale puhkama, päikese käes soojenema, liikuma ja munema.
Kas krokodill saab merevees elada?
Mõned liigid saavad. Merikrokodill talub nii magedat, riimvett kui ka soolast vett ning võib liikuda mööda rannikut ja üle mere ühelt saarelt teisele.
Kas krokodill närib toitu?
Ei. Tema hambad haaravad ja hoiavad saaki. Väiksem toit neelatakse tervelt ning suuremast saagist rebitakse sobiva suurusega tükke.
Kas krokodillile kasvavad uued hambad?
Jah. Kasutuses oleva hamba all areneb uus hammas, mis võib vana murdumise või väljalangemise järel selle koha üle võtta.
Miks krokodilli hambad suletud suu korral paistavad?
Krokodilli lõualuude kuju tõttu asetuvad ülemised ja alumised hambad suu sulgemisel üksteise vahele. Osa suuri alumisi hambaid jääb seepärast nähtavale.
Allikad ja lisalugemine
Kuula enne või pärast lugemist: ERR-i kuuldemängus „Laste lood. Sõna on krokodillil” saab sõna krokodill ise. Kuuldemäng sobib hästi autosõidule või ühise loodusteema alustamiseks.
Loe edasi:
➜ Mitu hammast on krokodillil ja kuidas need vahetuvad?