maailmas kõige esimene linna jõulukuusk toodi Tallinna Raekoja platsile aastal 1441.
kodudesse hakati jõulukuuski tooma 18. sajandil. J. W. Jannsen on näinud Tartu majades küünlasäras kuusepuid aastal 1863. a.
Aastal 1441asetasid Mustpeade vennaskonna liikmed Raekja platsile esimese jõulukuuse. Väidetavalt oli tegemist esimese linna jõulupuuga Euroopas. (Vikipeedia)
Kaasaegne komme panna Raekoja platsile jõulukuusk sai alguse 1931. aastal. (Forte)
Jõulukuuse komme tuli taluperedesse mõisate ja koolide vahendusel Saksamaalt ning kodunes 20. sajandiks. Ehitud kuuske hoitakse toas tavaliselt jõululaupäevast kolmekuningapäevani (ERM)
Jõulukuusk oli juba päev vai kaks ennem kodu toodud.
Aga tuppa ei toodud teda enne kui jõululauba õhtu.
Taludes õlid ikke nii pikad kuused, et põrandalt latv ligi lage ulatas.
Mõnel perel õli neske rist tehtud jõulukuuse jaust
Aga mõnedel oli veikse madala pingi sisse auk lastud, kohe kuusk püsti pandi. (Torma)
Õunu pandi puu otsa. Ehete panemine on hilisem komme. (Reigi)
Õhtul tõi isa kuuse tuppa. Laste mureks jäi kuuse kaunistamine.
Küünlad pandi kuusele, sinna riputati präänikud ja kompvekid.
Sageli tulid külla naabrid, eriti kus oli lapsi. Sest eks lastel oli kõige suurem rõõm pühadest.
Eriti hea meel oli õuntest, kui emal oli neid õnnestunud säilitada jõuluni. (Jõhvi)
Foto erakogust: Jõulukuusk Tallunna Raekoja platsil 2018 aasta detsembris.
