Mu emal on aega vähe,
ma Sipsiku lasteaeda lähen.
Kui ta on juba tööle teel,
siis kurvaks muutub minu meel.
Kuid õpetaja paine käsi
lohutamast mind ei väsi.
Sõpradega üheskoos
lustilises mänguhoos
tuiskab mööda minu päev,
ma õhtul ema uksel näen.
Koduteel meil jätkub juttu,
ja enne veel kui lähen tuttu,
ma muinasjuttu kuulda tahan,
siis poen Une-Uku selja taha.
Illustratsioon: AnneP (AI abil)
Ema tööpäev algab varakult ning laps läheb lasteaeda. Kuigi hommikune lahkuminek võib teha meele kurvaks, aitavad õpetaja hoolivus ja sõpradega koos mängimine päeva rõõmsalt mööda saata. Õhtul kohtutakse taas, jagatakse päeva muljeid ning enne uinumist loeb ema lapsele muinasjuttu. Just sellised väikesed ühised hetked loovad turvatunde ja jäävad lapsele kauaks meelde.
