Aastatetagused mõtted on meeles,
kui olin veel väike ja kõrgemad puud.
Tihti on isa nüüd praegugi keelel
neil lastel, kes rõõmuga paotanud suud.
Kõlab siis naeru ja tuleb ka nuttu,
ootuses kosta on isa neil suul.
Unigi parem on kuulates juttu,
õhtuses aknas ka jälgis meid kuu.
Päevi nii pikki sind oodates koju,
õhtud siis põnevad olid meil ees.
Vahel, kui rikkusin siiski su tuju,
nägin ka kurbust su silmade sees.
Ka emaga õnnes sa armastust jagand
ja eluteel rõõmsana käinud me koos.
Aastaid vaid lisandub, aeg kiirustab tagant,
teravaid okkaid näind kooseluroos.
Suunand mind teele ja õpetand elu,
tarkust mul jagand ning olnud nii visa.
Nüüd aastate möödudes näen seda ilu,
palju õnne sul soovin, kallis oled mul ISA.
Rohkem autori luuletusi leiad luulekogust: "Ära nuta lillekapsas homme sööb sind hobune"
Mõte lapsele ja lapsevanemale
See südamlik ja mälestusterohke luuletus on pühendatud isale ning vaatab tagasi lapsepõlve hetkedele, kus isa kohalolu, jutud ja koosolemised lõid turvatunde ja rõõmu. Aastate möödudes muutub lapse pilk sügavamaks – nähakse isa pingutusi, visadust ja armastust, mis on aidanud eluteel kasvada.
Luuletus aitab lastel ja täiskasvanutel sõnastada tänu ning äratundmist: isa roll ei seisne ainult õpetamises, vaid ka koos oldud ajas, vaiksetes õhtutes ja jagatud tunnetes.
Teemad: isa ja laps, lapsepõlvemälestused, kasvamine, tänulikkus, pere, kooselu. Sobib kasutamiseks isadepäeval, sünnipäeval või isale pühendatud hetkedel.
Proovi koos lapsega
Loe luuletus ette ja palu lapsel mõelda ühele mälestusele, mis seostub tema isaga. Kirjutage või joonistage see hetk üles ning jagage seda koos - vahel on just meenutamine kõige ilusam kingitus.
