Kaks päeva juba Peeduke
ja tema sõber Eeduke
on ärevuses nõnda,
ja leides hetke paraja,
nad sosistavad salaja -
neil teoskil on vist mõnda.
Nad askeldavad rehe all
sääl kolikasti lähedal,
kus valgust üsna vähe.
Sääl Peedu takutuusti soeb
ja Eedu mingit salmi loeb,
et see jääks hästi pähe.
Neil on sääl keppe, kantsikuid
ja riideid veidraid, pentsikuid
ning mütsi küljes sarvi.
Kui Eedu salmi pähe saab,
siis papist valmis meisterdab
veel imeuhke larvi.
Ma arvan küll, et aimate
ja väga hästi taipate,
Et milleks kõik need jandid,
sest polegi vist seda last,
kes arvata ei oskak vast,
et nad on mardisandid.
Kui mardiõhtul tõuseb kuu
ja naeratab ta kuldne suu,
siis tulevad nad kohe.
Näe, toas Peedu, habe pikk,
ja Eedu nagu põrgusikk
või muinasjutu.lohe.
Ja naer'vad Ats ja Mannike.
kui mardid teevad nalja.
Ning ainult tillu väikevend
veel ema hõlma peidab end,
kust argsi piilub välja.
Mõte lapsele ja lapsevanemale
See lustakas ja kujutlusvõimeline luuletus viib lapsed mardipäeva eelõhtusse, kus salajased ettevalmistused, naljakad kostüümid ja ooteärevus täidavad õhku. Julius Oro kirjeldab mardisantide sündi nii, et laps näeb ja kuuleb kogu sagimist - rehealuse askeldusi, salme, maske ja väikest kõhedust, mis peagi muutub naeruks.
Luuletus aitab lastel mõista mardipäeva kommet ja tähendust: mardisandid ei ole hirmutamiseks, vaid rõõmu toomiseks, nalja tegemiseks ja õnne soovimiseks. Tekst sobib hästi ettelugemiseks enne mardiõhtut, et luua ootus ja selgitada traditsiooni.
Teemad: mardipäev, rahvakalender, mardisandid, lapse ootus, huumor, eesti kombed. Sobib kasutamiseks kodus, lasteaias ja koolis sügiseste rahvatraditsioonide tutvustamisel.
Proovi koos lapsega
Loe luuletus ette ja arutage, mida mardisandid selga panevad ja miks. Meisterdage koos lihtne mask või müts ning harjutage üks mardisalm, et mardiõhtul julgemalt ukse taha minna.
