Ühel kenal kevadpäeval
kasvasin ma suureks,
lasteaed jäi väikseks mulle,
lahkun nüüd ta juurest.
Võtan kaasa rõõmsa tuju,
sõbra soojad sõnad,
mälestused pallimängust,
õpetajad kenad.
Võtan kaasa mõttetera,
mis kord kasvab suureks,
sest et sellest väikesest terast,
saidki elu juured!
Mõte lapsele ja lapsevanemale
See südamlik luuletus räägib kasvamisest ja ühest olulisest üleminekust - lasteaiast edasi liikumisest. Laps jätab hüvasti tuttava ja turvalise kohaga, võttes kaasa rõõmu, sõpruse ja õpetajate toetuse. „Väike mõttetera“ sümboliseerib teadmisi ja kogemusi, millest hakkavad kasvama uued juured.
Luuletus aitab lastel ja vanematel sõnastada tundeid, mis kaasnevad lõpetamise ja edasimineku hetkega. See kinnitab, et lahkumine ei tähenda kaotust, vaid uue tee algust.
Teemad: lasteaia lõpetamine, kasvamine, mälestused, sõprus, uue algus. Sobib kasutamiseks lasteaia lõpuaktusel, koduses ettelugemises ja mälestuste talletamisel.
Proovi koos lapsega
Loe luuletus ette ja palu lapsel rääkida, millise mälestuse lasteaiast ta endaga kõige rohkem kaasa võtab. Võite selle koos üles kirjutada või joonistada, et hoida see uue koolitee alguses alles.
