Muutlik ilmastiku meel,
tuul on tihti jahe veel,
niiskuse ja udu tooja,
siiski ennustamas sooja.
Kaugel küll veel lind ja lill,
kasemahl ja pajupill,
aga kraavis voolab vett,
õhus tundub kevadet.
Mõte lapsele ja lapsevanemale
See luuletus kirjeldab varakevadist hetke, mil loodus on veel talve ja kevade piiril. Tuul ja udu meenutavad külma aega, kuid kraavis voolav vesi ja muutuv õhk annavad märku, et kevad on lähenemas. Julius Oro oskab tabada just seda vahepealset meeleolu, kus muutus pole veel käes, kuid on juba tajutav.
Luuletus sobib hästi ettelugemiseks koos lastega, et märgata looduse väikseid märke ja õppida, kuidas kevad ei tule korraga, vaid tasapisi. Tekst aitab rääkida ootamisest, tähelepanekutest ja looduse rütmidest.
Teemad: kevadeootus, ilm, loodusmärgid, aastaaegade vaheldumine, tähelepanelikkus. Sobib kasutamiseks kodus, lasteaias ja koolis varakevade teemaliste lugemis- ja aruteluhetkede juures.
Proovi koos lapsega
Lugege luuletus ette ja minge õue kevadet otsima. Vaadake, kas kraavis on vett, kas õhus on teistmoodi lõhna või kas tuul tundub juba soojem. Palu lapsel rääkida, millise märgi järgi tema arvates kevad päriselt kohale jõuab.
