Jõuluaeg on ootel imet,
ootuses, et õnne toob.
Tundedki on võtmas ilmet,
salamõtteidki meis koob.
Lastel sussid aknalaual,
hinges peidus salasoov.
Ega möödugi siis kaua,
rõõmuhõikeid majja toob.
Päkapikk nii vaikselt käinud,
kardin tuulest kiikunud.
Pole keegi teda näinud,
suss vaid paigalt liikunud.
Kellel komme pilland sussi,
kellel mänguasi uus.
Rõõmu, kilkeid, lastel lusti,
kõigil tänusõnad suus.
Kuuselõhnas soe on tuba,
rõõmsas tujus kõigil lust.
Kas on tõesti kuulda juba,
paotamas on keegi ust.
Kõik on ootel, väljas pime,
süda kripeldamas sees.
Nii siis ikka, juhtub ime,
sisse astub jõulumees.
Rohkem autori luuletusi leiad luulekogust: "Ära nuta lillekapsas homme sööb sind hobune"
Mõte lapsele ja lapsevanemale
See jõululuuletus keskendub ootusele ja vaiksele imetundele, mis jõuluajal tasapisi kasvab. Päkapiku salapärane käik, sussid aknalaual ja kuuselõhnane tuba loovad turvalise ja südamliku jõulumeeleolu.
Luuletus sobib hästi ettelugemiseks advendi- ja jõuluajal, aidates lastel märgata väikeseid märke ja hoida alles ootusrõõmu. Tekst rõhutab, et jõulude võlu peitub mitte ainult kingitustes, vaid ühises ootamises ja soojas koosolemises.
Teemad: jõuluaeg, ootus, päkapikud, jõuluvana, pere, kodune jõulumeeleolu. Sobib kasutamiseks kodus, lasteaias ja koolis jõuluteemalisteks lugemishetkedeks ning jõuluootuse raamimiseks.
