Oi, oi oi, küll nüüd on ilm,
lund on täis kõik suu ja silm:
tuul läks tuisku tegema,
lumehange rajama.
Tegi päeva, tegi kaks.
Hang sai kõrge, tihe, paks.
Tõi siis sula, ütles: ja,
nüüd võib minna magama.
Läkski. Nüüd on räästas tilk.
Hange otsas hilk ja kilk.
Kelk käib alla kelguga -
vahelt tühjalt, koormaga.
Hoia poiss, siit lendab kuul,
vihiseb kui oleks tuul.
Keda tabab, ütleb AI!
muidu igaüks on pai.
Mõte lapsele ja lapsevanemale
See elava rütmiga luuletus kirjeldab talveilma muutlikkust ja laste rõõmu lume tulekust. Tuisk, hanged, sula ja kelgusõit moodustavad hoogsa loo, kus loodus ja mäng käivad käsikäes.
Luuletus sobib hästi ettelugemiseks koos lastega, aidates märgata aastaaegade vaheldumist ja talviseid looduse märke. Liikumine ja kujundlik keel kutsuvad last kaasa mõtlema ja ette kujutama nähtut.
Teemad: talv, lumi, sula, kelgutamine, loodus, mäng. Sobib kasutamiseks talveaja teemades kodus, lasteaias ja koolis ning aruteluks ilmastiku ja hooajaliste muutuste üle.
