Isa, täna on ju Sinu päev,
Sulle ulatan nüüd käe.
Oled tore, oled hea,
kuigi nüüdseks hall su pea.
Mäletan, kui õhtul koos,
olime me mänguhoos.
Õhinas veel oli hing,
kuid Sa voodi viisid mind.
Soovisid mul kaunist und,
ja sinna palju valget lund.
Tuld ei kustutanud ära,
avanes mu unevärav.
Nüüdseks olen ise isa
aga armastan Sind, isa.
Mõte lapsele ja lapsevanemale
See liigutav luuletus räägib isa ja lapse vahelisest sidemest, mis kasvab ajas ja kandub edasi põlvest põlve. Õhtused mänguhetked ja uneleminek loovad pildi turvalisest lapsepõlvest, mis jääb südamesse ka täiskasvanuna.
Luuletus sobib hästi isadepäevaks või perega koos lugemiseks, aidates lastel ja täiskasvanutel mõtestada tänulikkust, mälestusi ja armastust oma vanemate vastu. Tekst seob lapsepõlve kogemused täiskasvanuks saamisega.
Teemad: isa ja laps, mälestused, tänulikkus, isadepäev, põlvkondade side, armastus.
Sobib kasutamiseks isadepäeva tähistamisel kodus, lasteaias ja koolis ning kaarditekstina või perehetkel ettelugemiseks.
