Sammun samblasel teel
lehed kollased puudel ja ka maas.
Silmad näevad kuid uitamas meel
suvest sügis on saand.
Tuul tõuseb- vaibub, keerutab lehti
ja maapind vaikselt kuulab, mida räägivad puud.
Kivine pinnas läheb aega, lõputuid hetki
enne kui suureks siin saab.
Tahaks jääda, minna, olla
mõista looduse keelt.
Ainult rahu südamesse tulvab
kui sammun samblasel teel...
Illustratsioon: Valiphotos, Pixabay Content License.
